Aleksander Sipelgas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Viited: järjesta
Biblikas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
11. rida:
'''Aleksander Sipelgas''' ([[24. juuni]] [[1885]] – [[19. november]] [[1937]]) oli [[eestlased|eesti]] [[kirjanik]] ja [[tõlkija]]<ref name="Aleksander Sipelgas">[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6960 Aleksander Sipelgas.] Eesti biograafiline andmebaas ISIK</ref>. Ta kasutas ka [[pseudonüüm]]e ''A. Murdlaine'', ''A. Olhovski'', ''A. Olšanski''<ref name="Aleksander Sipelgas"/>, ''Henry Blan''<ref>[http://tallinn.ester.ee/search~S7*est/?searchtype=t&searcharg=Maharadsha+t%C3%BCtar&searchscope=7&SORT=D&extended=0&SUBMIT=OTSI+&searchlimits=&searchorigarg=tRohelise+suvila+saladus Maharadsha tütar : saladusline naine.] ESTER Tallinn</ref> ja ''Maurice Moraine''<ref name="Keel ja Kirjandus">Keel ja Kirjandus nr 5, 2007</ref>.
 
Aleksander Sipelgase teoseid, mis olid “oma sisult tõepoolest “punaste” vastu”,<ref> K. O. Vesikimäe- “Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn 1996, lk. 128</ref> keelati pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. aastal.<ref>Trükitsensuur. Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. http://www.okupatsioon.ee/et/eesti-1940-1991/16-truekitsensuur</ref>kui ka Saksa okupatsiooni ajal (vt. [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]]).
[[Helsingi Ülikool]]i õppejõud [[Ben Hellman]] peab Sipelgat [[avantürist]]iks, [[soome keel|soomekeelsete]] fantoomteoste loojaks ja [[Enamlased|enamlaste]] [[OGPU|luure]] agendiks<ref>Писатель Александр Сипельгас, он же разведчик А. Смирнов. Stanford, 2004, стр. 123-164</ref><ref name="Keel ja Kirjandus"/>.
 
== Elulugu ==
Aleksander Sipelgas sündis [[1885]]. aastal [[Peterburi]]s Soome riigiraudtee teenistuja pojana. Aastatel [[1924]]–[[1929]] ja [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul tegutses [[Eesti]]s. Maetud [[Rakvere]] saksa koguduse kalmistule<ref>Eesti kirjanike leksikon (2000) lk 535</ref>.
 
Sipelgas tegutses [[Eesti]]s ajakirjade "Õhtu Tuled" ja "Vaimsuse ideoloogia" kaastöölisena. Aastatel [[1931]]–[[1932]] aga [[Pariis]]i [[vene keel]]setes väljaannetes "Возрождение" ja "Иллюстрированная Россия"<ref name="Aleksander Sipelgas"/>. Avaldades A. Olšanski (''Ольшанский, Андрей Николаевич'') [[pseudonüüm]]i all [[vene]] [[OGPU|luuraja]] A. P. Smirnovi memuaarid "Записки агента Разведупра" (Париж : Мишень, [[1930]])<ref>[http://tartu.ester.ee/record=b2237971*est Ольшанский, А. Записки агента разведупра.] ESTER Tartu</ref><ref name="Электронная Библиотека">[http://rbr.lib.unc.edu/cm/card.html?source_id=05520 "Записки агента Разведупра"] Россия Вне России. Электронная Библиотека</ref>.
[[Helsingi Ülikool]]i õppejõud [[Ben Hellman]]i peabväitel Sipelgatoli Sipelgas [[avantürist]]iks, [[soome keel|soomekeelsete]] fantoomteoste loojakslooja ja [[Enamlased|enamlaste]] [[OGPU|luure]] agendiksagent.<ref>Писатель Александр Сипельгас, он же разведчик А. Смирнов. Stanford, 2004, стр. 123-164</ref><ref name="Keel ja Kirjandus"/>.
 
 
== Looming ==