NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot lisas: pl:Trójki NKWD |
P toim |
||
9. rida:
Samas on juba [[1936]] Erinõupidamiste poolt määratud karistused kinnipidamine vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka [[Surmanuhtlus|"kõrgeim määr"]].
Enne seda oli kohtuväliste repressioonide teostajaks OGPU Kohtukollegium, mis tegutses piiriääärsete Sõjaväeringkondade piirides, uue korra järgi aga moodustati Erinõupidamised üle kogu NSV Liidu.
15. september 1939 võttis VK(B)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel ning viia "otsuseid koheselt täide".▼
▲15. september 1939 võttis VK(B)P Keskkomitee
NKVD '''Erinõupidamise''' pädevusse kuulus NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 1934. aastal vastu võetud NSV Liidu NKVD põhimääruse alusel Vene NSFV kriminaalkoodksi §35 alusel -prostituutide, ilma kindla tegevusalata ja varem kuritegusi toime pannud ja kinnipidamiskohtades viibinud isikute isoleerimine. ▼
▲NKVD
NKVD uurimisorganite poolt teostatud kontrrevolutsioonilise tegevuse materjalid saadeti edasi järgmiselt:▼
* materjalid, milles oli olemas formaalsed kuriteo tunnused saadeti Sõjatribunali, Raudtee Tribunali või Ülemkohtu spetsiaalkollegiumi,▼
* materjalid, milles ei olnud alust kohtupidamiseks aga NKVD "arvamusel" isikud oli siiski vaja isoleerida, siis saadeti materjalid Erinõupidamisele.▼
▲NKVD
Kui 1934 oli NKVD Erinõupidamine ainult NSV Liidu NKVD juures, siis seoses ilmse ülekoormatuse tõttu moodustati alates 1936 aastast Erinõupidamised juba kõikides NSV Liidu oblastites.▼
▲* materjalid, milles oli olemas formaalsed kuriteo tunnused, saadeti Sõjatribunali, Raudtee Tribunali või Ülemkohtu spetsiaalkollegiumi,
▲* materjalid, milles ei olnud alust kohtupidamiseks, aga milles käsitletud isikud tuli NKVD "arvamusel"
▲Kui 1934 oli NKVD Erinõupidamine ainult NSV Liidu NKVD juures, siis seoses ilmse ülekoormatuse tõttu moodustati alates 1936 aastast Erinõupidamised juba kõikides NSV Liidu oblastites.
Peale kontrrevolutsiooniliste "kuritegude" lahendamisega tegeleva NKVD Erikomisjoni ehk "Troika" oli NKVD süsteemis ka eraldi "Miilitsa troikad" ("милицейские тройки), mille pädevuses olid "sotsiaalselt ohtlikku element", millest levinuim oli passirežiimi rikumine(sissekirjutuse puudumine), oblastikeskuses ja suuretes tööstuslinnades elamise keeld. Nn. Miilitsatroikade pädevuses oli määrata kuni 5 aastane vangistus kinnipidamisasutustes.▼
▲Peale kontrrevolutsiooniliste "kuritegude" lahendamisega tegeleva NKVD Erikomisjoni ehk "Troika" oli NKVD süsteemis ka eraldi "
== NKVD Erinõupidamine ja Eesti ==
| |||