Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha|viljakehad]] moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"> Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011 </ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid - Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.

Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate= 17. mai 2008 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref>