Friedmanni võrrandid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
39. rida:
:<math>\rho = \rho_0 + \frac{\rho_3}{a^3} + \frac{\rho_4}{a^4}</math>.
 
Esimene liige vastab vaakumi energiatihedusele, ehk [[kosmoloogiline konstant|kosmoloogilisele konstandile]] ning on avaldatav kujul <math> \rho_0 = \Lambda c^2 / 8 \pi G</math>. Teine liige vastab [[barüonaine|barüon-]] ja [[tumeaine]]le. Kolmas liige vastab kiirgusele. Kuna mastaabikordaja võetakse antud ajahetkel üheks, siis tihedused vastavad hetke hetkeväärtustele. Kiirguse liikmele tekib ruumilisele sõltuvusele <math>a^{-3}</math> lisaks sõltuvus [[punanihe|punanihkest]] <math>a^{-1}</math>.<ref name="Nemiroff"/>
 
Võrrandite leidmisel eeldatakse [[kosmoloogiline printsiip|kosmoloogilise printsiibi]] kehtimist, millest saadakse [[Friedmann–Lemaître–Robertson–Walker]] meetrika:
91. rida:
</math>
 
Kõiki tasase universumi mudeleid iseloomustab mastaabikordaja lõputu kasv ning konstantne [[aeglustusparameeter]] <math>q</math>. Kui suurendada <math>w</math> väärtust, ning seetõttu ka rõhku, siis aeglustusparameeter väheneb ning ruumi paisumine aeglustub. Negatiivsed rõhu väärtused kiirendavad ruumi paisumist.
 
Kõikidel <math>w < 1 / 3</math> mudelitel eksisteerib singulaarsus kus mastaabikordaja läheneb nullile ning tihedus hajub. Vastavate lahendite nimeks on [[Suur Pauk]]. Nullist erineva kosmoloogilise konstandi korral võib singulaarsust vältida.