Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
77. rida:
Inimese närvisüsteemi toimimine ja lihaste juhtimiseks kasutatakse muuhulgas elektrisignaale. Siit seletus miks elektrilöögi saanud mäletavad tahtmatuid tegevusi( või hoopis tegevusetust- liikumatust) nagu kinnihoidmine või vastupidi tõukamine-lükkamist. reaalsuses elektriohu mõju all inimesel närvid, lihased ei taju organismi saadetud loomulikke signaale ja uute ebaloomulike võõraste signaalide järgi võivad lihased kokku tõmbuda või lõdvestuda. Eluohtlikuks muutub signaalide segadus südamelihaste motoorse tegevuse süsteemi rikkumises, fibrillatsiooni tekitamises. Paraku on levinum fibrillatsioonist väljatoomise viis samuti elektrilöögiga, mis peaks taastama südamelihaste endise koordineeritud tegevuse. Siin on oluline täheldada standardsagedusega 50Hz vahelduvvoolu raskemat mõju elektrilöögi tagajärel südametegevuse häirimisel kui seda on alalisvoolu korral. Sama olmepinge <1000V korral on vahelduvvoolu allikast saadud elektrilöögi kahjustused raskemad kui sama pingega alalisvoolu korral.
Teine kahjustuse põhjus on elektrilöögist saadud-inimese kehas vabanenud energia termilised ja ka mehaanilised kahjustused: põletused, tõsisematel juhtudel termo- mehaanilised kahjustused, kuni inimkeha keema ajamiseni- ära põlemiseni või moodndumiseni suurte vooludega kaasneva magnetvälja mõjul.
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A -siit rikkevoolukaitselüliti(RVK) rakendumise vool ( ehk vooluringi juhtide voolude lubatud erinevus) on kokku lepitud 0,03A ehk 30 mA.
On kirjeldatud nn. tähelepanu efekti - kui elektrik teadlikult tegeleb elektritöödega, on ta võimeline taluma tunduvalt kõrgemaid pingeid kui tavaliselt.
| |||