Redaktsioon: 14. detsember 2011, kell 14:28 redigeeri Hellcenter (arutelu \| kaastöö) 169 muudatust →‎Kvartskristallid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2011, kell 16:33 redigeeri eemalda Hellcenter (arutelu \| kaastöö) 169 muudatust →‎Kvartskristallid Uuem muudatus →
22. rida: Kasutatakse aga justnimelt kvartskristalle seetõttu, et nad on piesoelektrilised (materjali omadus, mis tähendab, et temale füüsilist survet avaldades tekivad tema vastastahkudel vastandmärgilised elektrilaengud <ref name="ESTERM: piesoelektriline kristall">{{cite web\|url=http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=46243&term=piesoelektriline%20kristall\|title=ESTERM: piesoelektriline kristall\|accessdate=2011-12-14}}</ref>) Kristallile voolu andes hakkab kristall resoneerima. Võnkumise sagedus sõltub kristalli suurusest ja kujust, üldiselt kehtib reegel, et mida väiksem, õhukesem on kristall, seda kiiremini toimub vibreerimine. Kristalli liikumine sealjuures on suurusjärgus 68[[nm]]. [[Kristall-ostsillaator]]i ~~tükid~~tootmises viimistletakse ~~tootmises~~kristallitükid õhukesteks lamedataks ketasteks; mida õhem on ketas, seda suurem võnkesagedus saavutatakse; ent eksisteerivad ka piirangud, kui õhukene võib üks ketas olla, enne kui ta murdub - tüüpiliste ostsillaatorite puhul ligi 50[[MHz]]. Ometi on võimalik saavutada kõrgemaid sagedus, kasutades skeeme ja komponente, mis kristalli signaali sünteesivad ja väljastavad signaali mitmekordistatuna. Tänapäevased protsessorikiirused saavutataksegi, kasutades just selliseid komponente. <ref name=Ugrading_repairing_PCs>Upgrading and Repairing PCs, 20th edition, lk 124-125: ''Quartz Crystals''</ref>

Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel