Eesti venelased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Vene [[vanausulised]] saabusid Eestisse [[18. sajand]]il, kui neid [[Venemaa]]l pärast [[vene õigeusk|vene õigeusukiriku]] [[Kirikulõhe|reformi]] taga kiusati. Eestis asustasid nad [[Peipsi järv]]e äärsed alad. Kuna selle rahvarühma traditsiooniliste tegevusalade hulka kuuluvad kalapüük ja sibulakasvatus, kutsutakse neid rahvasuus [[sibulavenelased|sibulavenelasteks]].<ref>[http://www.historyfiles.co.uk/FeaturesEurope/EasternEstonia_Russians01.htm Northern Europe. Onion Russians],www.historyfiles.co.uk</ref>). Praeguseni on Eesti vanausuliste peamised asualad [[Peipsi järv]]e äärsed [[Mustvee]] ja [[Rajaküla (Mäetaguse)|Rajaküla]], [[Kallaste]] linn, [[Kolkja]]-[[Kasepää]]-[[Varnja]] külad ning [[Piirissaar]].
* [[1917]]. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] aegadel saabus Eestisse hulk põgenikke. Samuti jäid pärast [[Loodearmee desarmeerimine|Loodearmee desarmeerimist]] siia paljud endised [[Loodearmee]] sõdurid ja ohvitserid.
* [[1940]]. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel, eriti aga pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tõi [[Nõukogude Liit]] Eestisse ohtralt tööjõudu, eelkõige töölisi kõikjalt üle NSV Liidu. Suurem osa neist olid rahvuselt venelased. Samuti tulid paljud pereliikmed järele oma siinsetele sugulastele. Sellised okupatsiooni ajal ebaseaduslikult Eestisse toodud kolonistid moodustavadki suurema osa Eesti venelastest.<ref>http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4</ref>
* Kui Eesti taasiseseisvudes Nõukogude armee väeosad siit lahkuma hakkasid, jäid Eestisse mitmed [[erusõjaväelane|erusõjaväelased]] ja nende pered. Siiajääjaid oli Vene vägede seas kuni viimaste üksuste lahkumiseni Eestist. Ehkki Venemaaga sõlmitud vägede väljaviimise lepingu järgi pidid kõik 1994. aasta 26. juuli seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed Eestist lahkuma, oli ka nende seas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel (nt abielu Eesti kodanikuga) võisid senisesse elukohta jääda.<ref>Toomas Mattson, [http://www.postimees.ee/leht/97/07/26/uudis.htm#kymnes Vene sõjaväe inimpärand Eestis], Postimees, 26. juuli 1997</ref>. Osa neist saab Venemaalt pensioni (sõjaväepensionärid), enne 26. juulit 1994 erruläinuid aga Venemaa toetada ei pruugi.
* Nõukogude ajal sündis Eestis tuhandeid venelasi, neile ja nende lastele on Eesti sünnikoht ning sageli pole nad Venemaal kunagi elanudki.
16. rida:
Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusklikud.
=Venelaste protsent rahvastikust eri aastatel=
1881: 3,3%
1897: 3,0%
1922: 3,7%
1934: 3,8%
1959: 20,1%
1970: 24,7%
1979: 27,9%
1989: 30,3%
1997: 28,2%<ref>http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juhan/rahvas/rahvusdyn.html</ref>
==Viited==
23. rida ⟶ 34. rida:
* [[Klara Hallik]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11020:venelased-eestis--diasporaa-ja-vaehemuse-vahepeal-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3307 Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal]; Sirp, 06.08.2010
* [http://venelased.ee/ Venelased Eesti Vabadussõjas (1918-1920)]
* [http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 Õiguse vastu ei saa ükski - Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis ]
* [[Roman Abisogomjan]], [http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/publikatsioonid/2007/pdf/Abisogomjan.pdf "Роль русских военных деятелей в общественной и культурной жизни Эстонской Республики 1920-1930 гг. и их литературное наследие], Tartu, 2007
* [http://www.baltija.eu/ Информационный портал русской общины в Эстоний]
* Сергей Исаков, [http://www.russianresources.lt/archive/Baiov/Baiov_3.html Записка А. К. Баиова "Русская эмиграция в Эстонии"]
[[Kategooria:Eesti rahvusrühmad]]
| |||