Internetikaubandus

Shoppamine internetis

Online poodlemine on elektroonilise kaubanduse üks vorme, kus klient saab osta tooteid või teenuseid otse müüjalt üle interneti . Enamlevinumaks vormiks on kliendi ja firma vaheline protsess (B2C – Business-to-consumer) kuid leidub ka firmalt firmale äri (B2B – business-to-business).

Ajalugu

1990 aastal lõi Tim Berners-Lee esimese World Wide Web serveri ja sirvija. Kommertskasutusse sattus see 1991. aastal. 1994 loodi esimene online pangateenus ning avati online pizza pood. Samal aastal tutvustas Netscape SSL krüpteeringut online teenuste tarbeks, millest sai oluline osa epoodide turvalisusest. Samal ajal tutvustas Saksa firma oma esimest online epoe süsteemi. 1995 alustas tegevusega Amazon ning 1996 loodi eBay.

Kliendid

Online klientidel peab endal olema ligipääs internetiga arvutile ja viis onlines maksmiseks. Enamik suurema sissetulekuga ja kõrgelt haritud inimesi eelistavad teha oma ostud internetis. Suurenenud huvi epoodide vastu ning tehnika kiire areng võimaldavad luua paljudele meelepäraseid süsteeme ja uusi ostukanaleid.

Logistika

Kliendid leiavad soovitud toote minnes otse müüja veebilehele või otsingumootorite kaudu. Enamik müüjaid kasutab oma epoodides ostukorvi tarkvara (shopping card software). Selle abiga saavad ostjad kiirelt ja lihtsalt soovitud kauba ja koguse ostukorvi panna. Sellele järgneb „kassase minek“ ning ostu eest tasumine ja soovitud tarnemeetodi valimine. Enamik poode lubab kliendil luua endale isiklik kasutaja edaspidiste ostude lihtsustamiseks, kogudes kord vajaminevat informatsiooni kasutaja kohta edaspidiste ostude kiiremaks ja kergemaks vormistamiseks. Üldjuhul saab klient enda emailile ka ostu kinnitava kirja kui ost on vormistatud ja makstud.

Maksmine

Online kliendid kasutavad reeglina krediit kaarti ostu eest tasumiseks (Vähe levinud viis Eestis, kasutatakse pigem deebetkaarte). Kuid paljud poed võimaldavad veel muid viise tasumiseks, nagu: • Maksmine mobiiliga • Maksmine kättesaamisel • Tšekiga • Deebet kaardiga • Otsekorraldusga • Elektroonilise rahaga (icegold, bitcoin jne) • Kinkekaartidega • Postiülekandega (Western Union) • Ülekandega (ettemaks) Mõned saidid ei aktsepteeri turvalisuse mõttes üldse rahvusvahelisi krediit kaarte. Mõned nõuavad, et kliendi makse ja tarneaadress oleks samas riigis ning samamoodi on ka poode, kes aktsepteerivad kõike ja saadavad kõikjale. Finantsosa maksmisprotsessist võib toimuda reaalajas (andes kliendile teavet makse toimumise kohta koheselt) või hiljem.

Toodete tarnimine

Juhul kui maksmine õnnestus tarneprotsess võib toimida järgmiselt: • Allalaadimise teel - Seda viisi kasutatakse tihti digitaalsete toodete puhul nagu on tarkvara, muusika, filmid või pildid. • Otsetarne - Seda kasutavad tootjad või otsesed edasimüüjad, kes tarnivad kauba otse kliendile, viimata kaupa mujale vaheladudesse või poodidesse, säästmaks aega ja raha. • Järelkäik poes - Klient ostab kauba Epoest ja valib lähima reaalse kaupluse kust saab kauba kätte. • Väljatrükkimine – kasutatakse piletite, kupongide või kinkekaartide puhul. • Tarnimine – Kasutavad üldised edasimüüjad või vahendajad oma laost või poest kauba saatmiseks kliendile.

Ostukäru süsteemid (Shopping card systems)

Süsteemid tehnilisema poole pealt: • Lihtne süsteem lubab offiline administreerimist toodete ja kategooriatega. Pood on genereeritud HTML failide ja graafikaga ning laetakse üles oma veebiruumi. Sellised süsteemid ei kasuta online andmebaase. • Tippsüsteeme saab osta või rentida kui eraldiolevaid programme. See paigaldatakse firma veebiserverile ning võidakse integreerida olemasolevatesse süsteemidesse, et automatiseerida kogu tööd (Tellimine, maksmine, arveldamine, laondus). • Portaallahendused lubavad kasutajal registreerida ja luua oma veebipood portaali, mis juba „hostib“ mitmeid poode paralleelselt. • Vabavaralised pakid sisaldavad valmis epoodi tarkvaralisel kujul, näiteks osCommerce, Magento, Zen Cart, PrestaShop jne. • Kommertsiaal süsteemid tehakse täpselt vastavalt kliendi vajadustele. Tavaliselt ka kõige kallim lahendus. (näitena Elioni epood).

Eelised

Mugavus

Epoed on tavaliselt avatud 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Samuti on paljudel klientidel olemas internetti pääs nii kodus kui ka tööl. Muud paigad nagu interneti kohvikud ja koolid pakuvad samuti ligipääsu. Reaalse poe külastamiseks tuleb ette võtta teekond poodi ning seda ka vaid töötundide jooksul. Samuti on epoest ostnul õigus tagastada kaupa poodi vahetuseks või tagasimakse saamiseks (Euroopa Liidus on selleks aega 14 päeva ning kaup peab säilinud olema muutumatul kujul).

Informatsioon ja ülevaated

Online poed peavad kirjeldama tooteid teksti, piltide või multimeedia failidega. Mõned online poed jagavad lisaks (või viitavad) täiendavat informatsiooni nagu on: ettevaatus abinõud, demonstratsioonid või tootja tehnilised nõuded. Mõned jagavad ka veel tausta informatsiooni või soovitusi „how-to“ juhenditele, et klient saaks kindlasti toote mida ta täpselt otsib. Mõningad isegi lubavad klientidel enda tooteid hinnata. Lisaks on veel saite, mis sisaldavad kasutajate ülevaateid erinevatest toodetest. Ülevaated ja ka blogid jagavad kasutajatele informatsiooni , kust osta toodet veel odavamalt (Eestis tuntud sait HinnaVaatlus.ee). Kui tavalistes poodides on teenindajad üldjuhul vabad küsimuste jaoks, siis veebipoes toimub info küsimine emaili või telefoni teel. Mõned epoed pakuvad ka reaal-aja vestlust.

Hind ja valik

Üheks eeliseks online poodlemises on kindlasti võimalus kiirelt leida parim tehing erinevatest poodidest. Sellega aitavad üldjuhul otsingu mootorid või hinnavõrdlus saidid. Väikse koguse tarnimine on tihti kallim (eriti veel välisriikidest importimine) kui osta korraga suurem kogus otse edasimüüjalt. Mõned edasimüüjad (eriti need, kes müüvad väikseid aga väärtuslikku kaupa nagu elektroonika), pakuvad tasuta tarnet kui tellida piisavalt suur kogus. Teine põhiline eelis edasimüüjatele on võimalus pidevalt vahetada kauba tarnijaid ja müüjaid klienti häirimata.

Miinused

Pettused ja turvalisus

Vähene informatsioon epoe omaniku kohta suuredab tunduvalt riski langeda pettuse ohvriks. Risk langeda pettuse ohvriks on epoes tunduvalt suurem kui tavapoes. SSL (Secure Sockets Layer) krüpteering on põhiliselt lahendanud probleemi krediit kaardi andmete varastamisega kliendilt ostu eest maksmise käigus. Kuid see ei aita ikkagi identiteedi varguste eest, kui murtakse sisse poe andmebaasidesse ning varastatakse klientide nimed, aadressid ja isegi krediit kaardi numbrid. Arvutite turvalisus on seetõttu tõusnud peamiseks mureks e-teenuste pidajatele. Samuti on oht langeda lollitajate küüsi, kes loovad klientidele näiliselt usaldusväärse keskkonna, kust edaspidi omastatakse sisestatud andmed.

Privaatsus

Isikliku informatsiooni privaatsus on märkimisväärne probleem mõningatele klientidele. Paljud ei soovi saada spämmi ning ei soovi oma kontaktandmete jagamist erinevate online kaupmeeste vahel. Mõned veebisaidid jälgivad klientide shoppamis harjumusi, et soovitada teisi tooteid ning ka veebilehti mida külastada. Enamus suuremad poed kasutavad klientide aadresse, et lisada neid enda reklaami listidesse.

Kuidas vältida pettust?*

Enne ostu tegemist tuleks kindlasti veenduda: • Veebipood poleks tegutsemist üldse lõpetanud (Kui kasutatakse tasuta teenuseid veebipoe „hostimiseks“ ei pruugi leht ollagi mahavõetud ka aastaid peale lõpetamist) • Firma olemasolus (Eestis abiks krediidiinfo.ee) • Leht sisaldab kõike vajalikku infot (tarbija ja edasimüüja õigused, tagastuspoliitika jne.) • Tuleb veenduda peidetud maksudes (tarnimine, kauba käsitlemiskulud) Lisaturvalisuse märkamine • Saidil on „Trust seal“ ehk on tunnustatud mõne krüpteeringu firma poolt, kui kõik nõuded on täidetud (näiteks VeriSign) • Sait on proffesionaalselt üles ehitatud • Andmete küsimise hetkel on sait SSLiga turvatud (märkab kui aadress hakkab HTTPS-ga) • Oma andmeid tuleb alati kaitsta tugeva parooliga!! (Rangelt soovituslik kasutada suuri ja väikseid tähti, numbreid või lisaks ka sümboleid.)