Erinevus lehekülje "Hävituspataljonid" redaktsioonide vahel

Tavaliselt ei olnud hävituspataljonlaste poolt tabatud inimestel mingit süüd bolsevistliku võimu ees, mis oleks väärinud nii julmi karistusi. Haapsalu hävituspataljonlase ettekandes seisis, kuidas heinamaal tabati kaks meest heina tegemas, kes mõlemad kuulusid mobilisatsiooni alla - lasti sel põhjusel ilma kohtuotsuseta maha. Pataljoni ebaõnnestunud haarangult 7. juulil tagasisõidul olnud Haapsalu hävituspataljonlased avasid põhjuseta tule [[Mihkli]] aleviku apteegi juures olnud inimeste pihta - surmati apteeker ja üks kohalik elanik.{{lisa viide}}
 
Koolipoiss Tullio Lindsaarel murti käeluud ja ta torgati täägiga läbi, kuna ta lehvitas Eesti sini-must-valget lippu. [[Vabadussõja]] veterani, kolonel [[Karl Parts]]u poeg Mauricius visati happesse. Augustis 1941 tapeti kõik [[Viru-Kabala]] küla elanikud, kaasa arvatud 2-aastane laps ja 6-päevane imik.
 
7. Tallinna hävituspataljoni vangilangenud võitleja Valter Krulli tunnistused annavad iseloomuliku ülevaate selle üksuse tegevusest: [[Vigala]]s langesid vangi neli [[Metsavennad|metsavenda]], kes kohapeal maha lasti, [[Kärgu]]s põletati bensiinipudelite abil mitu talu, [[Viluvere]] raudteejaamas langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja [[Järvakandi]]s kolm kaitseliitlast, keda enne mahalaskmist piinati okastraadi kätest läbiajamisega ja üksteise külge sidumisega. Viluvere jaamas tabatud mehed lasti pataljoniülem L. Rubinovi käsul Tallinna lähedal Liiva metsas maha, enne hukkamist lõigati ohvritel kõrvad ära. [[Rakvere]] lähedal langes hävituspataljonlaste kätte neiu (kelle lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli) ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha<ref>[http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html 1940.-1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS]</ref>.
4.—6. juulil pidas Viljandi hävituspataljon lahinguid [[Suure-Kõpu]], [[Rimmu]], [[Paistu]] ja [[Tänassilma]] piirkonnas metsavendade vastu. 12.-13. juulil oli pataljon rindel Põltsamaal.{{lisa viide}}
 
[[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo lahing|Kiviloo]], [[Perila lahing|Perila]], [[Kose-Risti lahing|Kose-Risti]] ja [[Peningi lahing]] lahingutesutes.{{lisa viide}}
Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh. [[Narva hävituspataljon]]ist - [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76- mm kahurite patarei ning kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. Laskurdiviis (NSV Liit)|20. Laskurdiviis]]iga.{{lisa viide}}
 
Samal ajal moodustati ka [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]], mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]], komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]<ref>[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985.]</ref>. (Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all).{{lisa viide}}
[[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist- 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}}
 
[[11. Läänemaa hävituspataljon]] osales [[Kiviloo]], [[Perila]], [[Kose-Risti]] ja [[Peningi]] lahingutes.{{lisa viide}}
 
Koos nõukogude vägedega ([[10. Laskurdiviis]]) taganesid Lätist juunis-juulis 1941 Eestisse ka Lätis (Riia linnas ja Loode-Lätis) moodustatud hävituspataljonid ([[1. Läti vabatahtlik hävituspolk]] - (''1-й латышский добровольческий истребительный полк'') kelle taganemistee NSV Liitu viis läbi Lõuna-Eesti, 26-28. augustil kaitselahingutes Tallinnas ja [[28. august]]il lahkusid koos Balti Laevastikuga Kroonlinna. [[2. Läti vabatahtlik töölislaskurpolk]] - (''2-й латышский добровольческий рабочий стрелковый полк''), kelle taganemistee NSV Liitu lõppes taganemisega läbi Narva Leningradi alla<ref>[http://www.jewniverse.ru/RED/Shneyer/glava6kr_ar%5B2%5D.htm Арон Шнеер. Плен]</ref>.
 
[[9. august]]il [[1941]] tapsid hävituspataljonlased [[Rägavere vald|Rägavere vallas]] [[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]]l 10 tsiviilelanikku.{{lisa viide}}
 
Hävituspataljonide riismetest moodustati 1941. aasta augustis Narva töölispolk, mille ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja O. Abori. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}}
 
{{Vaata|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}}
----
Hävituspataljonide järelejäänud liikmetest moodustati [[20. august]]il [[1941]] [[Tallinna 1. Kommunistlik Kütipolk]], mille ülemaks oli NKVD-kapten [[Mihhail Pasternak]].{{lisa viide}}
 
[[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] ja [[Ametiühingute Kesknõukogu]] otsusel moodustati 24. juulil Tallinna töölistest [[Tallinna Töölispolk]]. Väeosa eripäraks oli see, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal.” Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]] ja relvad said see väeosa alles 26.08.1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus, 27.08.1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks [[August Alle]], [[Paul Rummo]], [[Erni Hiir]] ja [[Hans Kruus]].{{lisa viide}}
Polku registreerus u. 1000 (lahingute alguseks oli 1500). [[Harkus]] loodi neile õppekeskus. Komandöriks [[alampolkovnik]] [[Karl Kanger]], [[EK(b)P KK]] sõjalise osakonna juhataja, komissariks vanempolitruk R. Lutus, staabiülem kapten Antipov. Pataljonikomandörid Eesti NSV [[ALMAVÜ]] orgbüroo juhataja vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja kapten A. Palta. Komissarid olid [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed olid Tallinna ettevõtete töölised. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Lahinguis osales neist u. 1000. Relvad said alles lõpus, mida õppisid kasutama alles lahingus.{{lisa viide}}
 
Augustis 1941 moodustati Eesti NSV kaitset organiseeriva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] korraldusel järelejäänud kokku 2800 hävituspataljonide mehest, sh. [[Narva hävituspataljon]]ist - [[Narva Töölispolk]] (''Нарвский рабочий полк''), (koosseisus 1000 liiget, 76- mm kahurite patarei ning kuulipildujarood), mis 20. augustil 1941 liideti [[20. Laskurdiviis (NSV Liit)|20. Laskurdiviis]]iga{{lisa viide}}. Narva töölispolgu ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja O. Abori. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}}
Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas Hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määärata okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}}
 
Samal[[20. ajalaugust]]il [[1941]] moodustati ka [[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]], mille juhiks määrati SARK-i [[kapten]] [[Mihhail Pasternak]], komissariks oli [[EKP Keskkomitee]] sekretär [[Fjodor Okk]]<ref>[http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. М.: Воениздат, 1985.]</ref>. (Mõlemad langesid 22. augustil 1941 [[Kiviloo lahing|Kiviloo]] all)<ref>Sirgjoone.{{lisa viide}}Mälestusi Tallinna kommunitlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn "Eesti Raamat" 1988</ref>.
 
[[1. Eesti Laskurpolk]] ehk [[1. Eesti kütipolk]] asus [[20. august]]il [[1941]] Tallinna kaitsele saksa vägede pealetungi vastu, polk koosnes 3 pataljonist- 1500 võitlejast ning kuulipilduja- ja miinipilduja roodust. Need väeosa tegutsesid kuni septembrini 1941.{{lisa viide}}
{{Vaata|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}}
Kui toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]], piisas Hävituspataljoni kuulumisest, et selle eest määäratamäärata Saksa okupatsioonivõimude poolt karistuseks surmanuhtlus, kui sõjakuritegudes osalenud aktiivsele Nõukogude võimu toetajale.{{lisa viide}}
 
==Hävituspataljonide tegevus pärast Teist Maailmasõda==
70 057

muudatust