Redaktsioon: 8. detsember 2011, kell 17:25 redigeeri Escarbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 94 739 muudatust P r2.7.2+) (robot lisas: koi:Сёрникузя ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2011, kell 13:12 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{liita\|Lause semantiline funktsioon}} {{liita\|Lause pragmaatiline funktsioon}} '''Lause''' on [[keeleüksus]], mis on grammatiliselt ja [[intonatsioon]]iliselt vormistatud ning kannab terviklikku [[mõte\|mõtet]]. Lause on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. Lause peamine tunnus on [[teade\|teate]] edastamine [[vastuvõtja]]le. Lause koosneb [[lause moodustajad\|lause moodustajatest]], milleks on [[sõnavorm]]id, [[fraas]]id, üks või mitu [[osalause]]t ja/või [[lauselühend\|sekundaartarindit]]. ==Lause tunnuseid== Mõtte väljendamine lause abil tähendab, et lause kui tervik ja selle elemendid täidavad samaaegselt mitut eri funktsiooni. Eelkõige väljendab lause mingit sündmust, mida võib tinglikult nimetada situatsiooniks. ▼ Laused võivad olla:▼ * '''* kontekstisidusad''' – Need on laused, mida ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata. Küsimusest ''Kuhu mujale''? on raske aru saada, kui ei tea konteksti, kus antud küsilause esineb▼ Lause funktsiooni, mis seisneb situatsiooni tähistamises, nimetatakse nominatiivseks. Peale otseselt situatsiooni enda võib lause väljendada situatsiooni aega, vastavust tegelikkusele, kõneleja väärtushinnangut, suhtluseesmärki jms. [[Nominatiivne funktsioon]] koos muude loetletud funktsioonidega moodustab [[lause semantiline funktsioon\|lause semantilise funktsiooni]]. Sellele vastandub [[lause pragmaatiline funktsioon]], mis seisneb edastatava info vormistamises teatena. Ta on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus. ▼ * '''* kontekstivabad''' – Need on laused, mis on teineteisest sõltumatud. Lause ''Radiaatorid olid soojad''. või ''Ema luges tütrele raamatut''. mõistmiseks ei pea teadma lausele eelnenud konteksti.▼ Lause peamine tunnus on [[teade\|teate]] edastamine [[vastuvõtja]]le. Lause koosneb [[lause moodustajad\|lause moodustajatest]], milleks on [[sõnavorm]]id, [[fraas]]id, üks või mitu [[osalause]]t ja/või [[sekundaartarind]]id. * '''* grammatilised''' – Need on laused, mis vastavad eesti keele nõuetele. ''Ma tahaksin saada uut autot''.▼ Lause [[tähendus]]es on põimunud kõneleja [[suhtluseesmärk]] ja mingi teatud sündmuse kirjeldus. <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.</ref>▼ * '''* ebagrammatilised''' – Need on laused, mis ei vasta eesti keele nõuetele. ''Uut autot ma saada tahaksin''.▼ <br> ==Lause kui terviku funktsioonid== ▲Mõtte väljendamine lause abil tähendab, et lause kui tervik ja selle elemendid täidavad samaaegselt mitut eri funktsiooni. Eelkõige väljendab lause mingit sündmust, mida võib tinglikult nimetada situatsiooniks. ▲* Lause funktsiooni, mis seisneb situatsiooni tähistamises, nimetatakse nominatiivseks funktsiooniks. Peale otseselt situatsiooni enda võib lause väljendada situatsiooni aega, vastavust tegelikkusele, kõneleja väärtushinnangut, suhtluseesmärki jms. [[Nominatiivne funktsioon]] koos muude loetletud funktsioonidega moodustab [[lause semantiline funktsioon\|lause semantilise funktsiooni]]~~. Sellele vastandub [[lause pragmaatiline funktsioon]], mis seisneb edastatava info vormistamises teatena. Ta on grammatiliselt sõltumatu [[tekst]]i osa, [[süntaks]]i põhiüksus~~. * Lause semantilisele funktsioonile vastandub [[lause pragmaatiline funktsioon]], mis seisneb edastatava info vormistamises teatena. <br> ▲Lause [[tähendus]]es on põimunud kõneleja [[suhtluseesmärk]] ja mingi teatud sündmuse kirjeldus. <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.</ref> <br> ==Lausega väljendatavad suhtluseesmärgid== Lausega kas: * '''väidetakse''' midagi mingi sündmuse kohta;: ''Malle pesi põrandat.'' * '''küsitakse''' midagi mingi sündmuse kohta;: ''Kas Malle pesi põrandat?'' * '''käsitakse''' kellelgi midagi teha;: ''Pese põrandat!'' * '''ilmutatakse soovi''', et mingi sündmus leiaks aset; ''Peseks Malle ometi põranda puhtaks!''▼ * '''avaldatakse imestust''' mingi sündmuse toimumise üle. ''Malle pesi tõesti põranda puhtaks!'' ▼ ▲Laused võivad olla: ▲'''* kontekstisidusad''' – Need on laused, mida ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata. Küsimusest ''Kuhu mujale''? on ~~raske aru saada, kui ei tea konteksti, kus antud küsilause esineb.~~ ▲'''* kontekstivabad''' – Need on laused, mis on teineteisest sõltumatud. Lause ''Radiaatorid olid soojad''. või ''Ema luges tütrele raamatut''. mõistmiseks ei pea teadma lausele eelnenud konteksti. ▲'''* grammatilised''' – Need on laused, mis vastavad eesti keele nõuetele. ''Ma tahaksin saada uut autot''. ▲'''* ebagrammatilised''' – Need on laused, mis ei vasta eesti keele nõuetele. ''Uut autot ma saada tahaksin''. ▲* '''ilmutatakse soovi''', et mingi sündmus leiaks aset;: ''Peseks Malle ometi põranda puhtaks!'' ▲* '''avaldatakse imestust''' mingi sündmuse toimumise üle.: ''Malle pesi tõesti põranda puhtaks!'' <br> ==Tüüpiline lause== * on kontekstivaba; * sisaldab [[tegusõna]] [[pöördeline vorm\|pöördelist vormi]] ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on [[käändsõna]] või [[määrsõna]]; ''Minu õde astub tuleval sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse''. * on [[lihtlause]], s.t ei sisalda [[osalause]]id; * on [[täislause]], s.t ehituselt täielik. Väga tihti kasutatakse ka [[mittetäielik lause\|mittetäielikke lauseid]]: 57. rida ⟶ 54. rida: Suulises argivestluses kasutatakse väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk [[reema]]. <br> ==Vaata ka== [[Lause semantiline funktsioon]] [[Lause pragmaatiline funktsioon]] [[Fraas]] [[Mõtestatud lause]] [[Osalause]] [[Propositsioon]] [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Süntaks]] <br> == Viited ==

Lause: erinevus redaktsioonide vahel