Džohhar Dudajev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
lisa
1. rida:
[[Pilt:Dzhohhar Dudajevi mälestustahvel Barclay hotelli seinal Tartus, 28. oktoober 2011.jpg|thumb|Džohhar Dudajevi mälestustahvel [[Barclay hotell]]i seinal Tartus, sügis 2011.]]
'''Džohhar Dudajev''' (tšetšeeni ladina ''Dƶoxar Dudayev''; vene ''Джохар Мусаевич Дудаев''; [[15. aprill]]{{lisa<ref viide}}name="Kesknädal">http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12283&sess_admin=10fa23278f8af30d34c9ae8c70628354</ref> [[1944]] – [[21. aprill]] [[1996]]) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] esimene president aastatel [[1991]]–[[1996]].
 
Dudajev pärineb paljulapselisest perest: tal oli üheksa venda ja õde. Kaheksa päeva pärast tema sündi 1944. aastal küüditati ta pere Pavlogradi oblastisse Kasahstani, kust neil lubati tagasi pöörduda alles 1957. aastal.<ref name="Kesknädal" />
Aastatel [[1987]]–[[1990]] oli Dudajev [[Tartu]]s lennuväebaasi ülem. Tema suhtumine Eesti [[laulev revolutsioon|laulvasse revolutsiooni]] oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse [[Barclay hotell]]i, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel.
 
1962–1966 õppis Dudajev [[Tambovi Kõrgem Lennuväekool|Tambovi Kõrgemas Lennuväekoolis]] ja 1971–1974 [[Juri Gagarini nimeline Lennuväeakadeemia|Juri Gagarini nimelises Lennuväeakadeemias]] administratiivjuhtimist.<ref name="Kesknädal" />
Novembris [[1990]] sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail [[1994]]–[[1996]].
 
1966. aastast teenis Dudajev Nõukogude armees [[Kaluuga oblast]]is lennukikomandöri abina. 1986–1987 osales ta Nõukogude vägede tegevuses [[Afganistan]]is, sh [[vaippommitamine|vaippommitamises]]. Dudajev ise eitas hiljem oma osalust Afganistani okupeerimises.<ref name="Kesknädal" />
 
Aastatel [[1987]]–[[1990]] oli Dudajev [[Tartu]]s lennuväebaasi ülem. Tema suhtumine Eesti [[laulev revolutsioon|laulvasse revolutsiooni]] oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse [[Barclay hotell]]i, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel.
 
Novembris [[1990]] sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail [[1994]]–[[1996]]. 1996. aastani jäi Dudajevi naine Alla koos lastega siiski Eestisse.<ref>http://www.ohtuleht.ee/97323</ref>
 
==Hukkumine==
14. rida ⟶ 20. rida:
== Välislingid ==
* [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122551 Ajavaod. Dudajev Tartus. ETV 2011]
* Andres Herkel [http://www.irl.ee/et/Meedia/Artiklid/2888/kui-tsetseenia-iseseisvus-oleks-pusima-jaanud-oleks-maailm-turvalisem-paik "Kui Tšetšeenia iseseisvus oleks püsima jäänud, oleks maailm turvalisem paik"] 08.09.2011
* Ivari Vee [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12283&sess_admin=10fa23278f8af30d34c9ae8c70628354 "Nädala juubilar Džohhar Dudajev 65"] Kesknädal, 8. aprill 2009
* [http://www.virumaa.ee/2004/04/ve-dudajev-dzohhar-miljoni-esimene/ "Dudajev, Džohhar – miljoni esimene"] virumaa.ee, 14. aprill 2004
* Ott Karulin [http://www.ohtuleht.ee/97323 "Dudajevite võlg Tartus"] Õhtuleht, 9. oktoober 2000
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=uus amet|nimi=[[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president]]|aeg=[[1991]]–[[1996]]|järgnev=[[Zelimhan Jandarbijev]]}}
{{lõpp}}
 
 
==Vaata ka==