Digitaal-analoogmuundur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
'''Digitaal-analoogmuundur''' (inglise keeles: digital-analog converter; '''DAC''') on seade, mis muundab [[digitaalsignaal]]i (tavaliselt [[Binaarsüsteem|binaarne]]) soovitud [[analoogsignaal]]iks ([[elektrivool]]uks, [[pinge]]ks vms).
[[Analoog-digitaalmuundur]] on seade, mis teeb vastupidist operatsiooni, muundades [[analoogsignaali]] digitaalseks. Informatsiooni on lihtne hoiustada ja edastada digitaalsel kujul, kuid inimese meeled ja analoogsed [[täitur]]id ei suuda lugeda digitaalset informatsiooni ilma analoogseks muundamiseta.
56. rida:
Tüüpilistel [[videokaart]]idel arvutis on 8-bitine ribalaius ühe [[RGB]] (punane, roheline, sinine) kanali kohta, mis kokku annab 24-bitise värvikava.
DVD standardi video on 10-bitti täpsusega, ehk 1024 astet iga [[YUV]] (valgustatus+värvusevektorit) kanali jaoks. Tavaline [[CD]] ja [[DAT]] audio on 16-bitise lahutusega, [[SACD]] ja [[DVD]]-ga on võimalik kuni 24-bitine (üle 16 miljoni astme) heliresolutsioon.<ref name="IC" />
===Sämplimissagedus===
65. rida:
Siiski leidub juba palju muusika meediat, mis on DVD standardse sämplimissagedusega 48 kHz. Selleks, et mitte jääda hätta suurema sagedusega muusikapaladega, valmistatakse helikaartide digitaal-analoogmuundurid tavaliselt võimelised saavutama sämplimissagedust 88,1 kHz või 96 kHz (viimane on rohkem levinud). Kõrgemalt sageduselt mahasämplimine ei too kaasa olulist müra suurenemist ja info kadu.
Video konverteerimisel kasutatavad analoog-digitaalmuundurid töötavad palju kõrgematel sagedustel, mitmete megahertside juures. Varajastes mängukonsoolides kasutati ligikaudu 3 MHz sagedust, mis andis üpriski kesise kvaliteed tänapäeva standardite kohaselt. Kõrge kvaliteediga VGA väljundiga video dekooder töötab sagedustel 250 MHz või kõrgematel sagedustel.<ref name="IC" /><ref name="Digial_Audio" />
===Müra===
Tavaliselt mõõdetakse digitaal-analoogmuunduri väljundist kogu harmoonilise moonutuse ([[harmooniline moonutus]]) ja [[müra]] summat ([[THD+N]]). Üldiselt esitatakse sellise müra summa väärtus [[intensiivsuse]] protsendina kogu signaali intensiivsusest. Kogumüra osakaal on väga oluline hoida madal, kui väljuv signaal on väikese võimsusega.
Müra ilma signaalita käsitletakse tavaliselt kui müra [[nulltase]]t (noise floor), mis on ühtlasi väikseim müra intensiivsus digitaal-analoogmuunduri töötamise ajal tema väljundis.<ref name="Noise" /><ref name="IC" />
===Dünaamiline ulatus===
On erinevus väikseima ja suurima signaali intensiivsuse vahel, mida digitaal-analoogmuundur on võimeline väljastama. [[Dünaamiline ulatus]] sõltub reeglina muunduri resolutsioonist ja müra nulltasemest. Mida suurem resolutsioon ja väiksem müra nulltase, seda suurem on reeglina dünaamiline ulatus.
Pulsi-kood moduleerimismeetodi rakendamisel saadakse iga biti kohta 6 dB väljundiamplituudi kasvu (peaaegu täpselt kaks korda suurem täpsus või võimsus). Seega kõige tüüpilisem digitaalne heliallikas 16-bitise resolutsiooniga annab teoreetiliselt kuni 96 dB dünaamilise ulatuse. Praktikas aga tavaliselt seda teoreetilist väärtust ei saada. Seda eelkõige põhjusel, et näiteks helikaardis mõõdetakse väljundit pärast mingisugust eelvõimendust, mis lisab nullmürale oma osa. Teine levinud tehnika, mis vähendab dünaamilist ulatust, on diitering (inglise keeles: ''dither''), ehk meelega lisatud müra, eesmärgiga vähendada [[kvantimisviga]].<ref name="IC" />
==Allikad==
| |||