Sünkroonmootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{vikinda}}
Hauzy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
==Sünkroonmootor==
[[Pilt:Synkroonmootori toopohimote.png|pisi|Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte]]
 
Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (''joonis 1''). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusga veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole.
 
[[Pilt:Kahepooluseline synkroonmootor.png|pisi|Joonis 2. Kahepooluseline sünkroonmootor]]
 
''Joonisel 2'' on kahepooluseline sünkroonmootor. Mootori väljavool ''I<sub>F</sub>'' tekitab püsioleku magnetvälja ''B<sub>R</sub>''. Masina staatorile on rakendatud kolmefaasiline pingetekomplekt, mis tekitab mähistes kolmefaasilise voolu. Kolmefaasiline voolude komplekt ankrumähises tekitab korrapärase pöörleva magnetvälja ''B<sub>S</sub>''. Seega, masinas on kaks magnetvälja ning rootori väli püüab tõmbuda ühele joonele staatori väljaga, just nagu kaks magnetit püüavad tõmbuda ühele joonele, kui nad on üksteise lähedal. Kuna staatori magnetväli on pöörlev, siis rootori magnetväli (ja rootor ise) püüab liikuda pidevalt sellele järele. Mida suurem on nurk nende kahe magnetvälja vahel (teatud piirini), seda suurem moment mõjub masina rootorile. Sünkroonmootori töö põhiseisukoht on selles, et rootor "järgib" pöörlevat staatori magnetvälja, aga ei saa teda kunagi kätte.
 
14. rida:
::: <math> n_0 = {60f_1\over p}\ p/min\qquad \omega_0 = {2\pi f_1\over p}\ s^-1 </math>
 
[[Pilt:Kaivitusmahise momenditunnusjoon.png|pisi|Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon]]
 
Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud ''joonisel 3''. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle π/2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla π/4).
 
[[Pilt:Synkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm.png|pisi|Joonis 4. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm]]
 
Sünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon kujutab endast horisontaalset sirgjoont 1 (''joonis 4''). Sünkroonmootori käivitamisel sageduse sujuva suurenemisega tõuseb mehaaniline tunnusjoon koos sagedusega ülespoole ning koos sellega suureneb kiirus ja tõuseb mootori tööpunkt. Sageduse vähendamisel, aga langeb tunnusjoon allapoole. Sünkroonmootori otse võrku käivitamiseks on rootoril olemas asünkroonkäivitusmähis, mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus sünkroonkiiruse lähedale, tõmbub mootor teatud kiiruse ja momendil sünkroontalitusse.