Erinevus lehekülje "Ränne" redaktsioonide vahel

Lisatud 21 baiti ,  9 aasta eest
P
{{vikinda}}
P ({{vikinda}})
{{See artikkel|räägib inimeste rändest, loomade rände kohta vaata artiklit [[Ränne (zooloogia)]]}}
{{vikinda}}
[[Pilt:Net migration rate world.PNG|260px|pisi|Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall)]]
 
 
'''Siseränne:'''
#* kolimine maalt linna;
#* linnast maale;
#* linnadevaheline;
#* maalt maale.
 
'''Välisränne:'''
#* vabatahtlik (töö, õpingud, abielu , pensionipõlve pidamine);
#* sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine).
 
==Definitsioon==
 
Vastavalt Rahvusvahelisele migratsiooni organisatsioonile (International Organization for Migration), ühtegi universaalset ja ühest definitsiooni sõnale ’’migrant’’ ei leidu . Migrandi terminit on mõistetud üldiselt kui kõiki olukordi katvat väljendit, kus rände otsus tuleneb inimese isiklikest huvidest ja ilma väliste sundivate faktoriteta. Seega hõlmab definitsioon indiviidi ja kaasnevaid pereliikmeid, kes kolivad teise riiki või regiooni, et parandada oma materiaalset olukorda või sotsiaalset staatust. ÜRO defineerib migranti kui isikut, kes on resideerunud võõrriigis üle ühe aasta, olenemata selle põhjustest, kas vabatahtlikult või sundkorras ning olenemata rände ühekordsusest või regulaarsusest. Sellise definitsiooni kohaselt ei ole need, kes reisivad lühiajaliselt turistina või ärimehena migrandid. Samas tavapärane terminikasutus hõlmab mõningaid lühiajalisi migratsiooni vorme nagu seda on näiteks hooajalised farmitöölised, kes rändavad ajutiselt sihtriiki või –regiooni vaid külvi või lõikuse ajaks. " <ref>[Key migration terms http://www.iom.int/jahia/Jahia/about-migration/key-migration-terms/lang/en#Migrant]</ref>
 
==Migratsiooni statistika==
 
Vastavalt rahvusvahelisele migratsiooni organisatsiooni 2010. aasta raportile hinnatakse, et 2010 aastal migreerus 214 miljonit inimest. Kui see näitaja jätkab oma kasvu nagu ta on seda teinud varasematel aastatel, siis on oodata, et aastaks 2050 migreerub 405 miljonit inimest. <ref name="IOM WMR 2010">{{citation|url=http://publications.iom.int/bookstore/index.php?main_page=product_info&cPath=37&products_id=653&language=en|publisher=International Organization for Migration|title=World Migration Report 2010 – The Future of Migration: Building Capacities for Change|year=2010|accessdate=2010-11-30}}</ref>
Kaasaegses mõistes võib migratsioon olla mitme ebasoodsa olukorraga kaasnev nähtus: näiteks sõdade, poliitiliste konfliktide või looduskatastroofide tagajärg.
==21. sajandi töömigratsiooni teooriad==
===Ülevaade===
 
21. sajandil on töömigratsioonist saanud populaarne viis vaesemate riikide kodanikele elatise teenimiseks. Tihti saadetakse sihtriigis teenitud raha ülekannetena pereliikmetele. Sellest on saanud oluline sissetulek paljudele arengumaadele, näiteks Filipiinid ja mõned Ladina-Ameerika riigid.<ref>Jason de Parle, “A Good Provider is One Who Leaves” New York Times, April 22, 2007.</ref> Leidub mitmeid teooriaid seletamaks rahvusvahelisi inimeste ja kapitali voogu ühest riigist teise.<ref name="Jennissen, R 2007">Jennissen, R. 2007. “Causality Chains in the International Migration Systems Approach.” Population Research and Policy Review 26(4). 411 – 36.</ref>
 
===Neoklassikaline majandusteooria===
 
Neoklassikaline majandusteooria väidab, et peamiseks tööjõu rände põhjuseks on palgaerinevus kahe geograafilise punkti vahel. Sellised palgaerinevused on tavaliselt seotud geograafilise tööjõu nõudluse ja pakkumisega. Võib öelda, et tööjõupuudusega ja kapitali ülejäägiga piirkonnad omavad kõrgeid palkasid, samas kui tööpuudusega ja kapitali puudujäägiga piirkondades on madalamad palgad. Tööjõud rändab reeglina madalapalgalistest piirkondadest kõrgem palga poole. Sellise tööjõu liikumise puhul toimub tihti muutusi siht- ja päritoluriigi vahel tööturu muutuste tõttu. Neoklassikalist majandusteooriat kasutatakse enim transnatsionaalse rände (riikidevaheline) iseloomustamiseks kuna ta ei ole piiratud rahvusvaheliste immigratsiooni seadustega ja sarnaste valitsuste regulatsioonidega.<ref name="Jennissen, R 2007"/>
 
 
=== Suhtelise ebavõrdsuse teooria===
 
Suhtelise ebavõrdsuse teooria (ing. ’’Relative deprivation theory’’) väidab, et teadlikkus sissetuleku erinevuste kohta naabrite või teiste leibkondade vahel ja tööjõu emigratsioonil piirkonnast on oluline faktor rände laienemisele. Stiimul võõrsil töötada on palju tugevam piirkondades, kus sissetulekute erinevused on suuremad. Lühiajaliselt võib tõsta pereliikmete poolt saadetud raha ebavõrdsust, pikemas perspektiivis aga vähendada. Tööjõurändel on indiviidi jaoks kaks faasi: esmalt nad investeerivad inimkapitali loomisesse ja siis nad püüavad kapitaliseerida oma investeeringut. Sel viisil püüavad edukad migrandid anda oma lastele paremat haridust ja peredele paremat kodu. Edukad kõrgelt kvalifitseeritud väljarändajad võivad naabritele ja potentsiaalsetele migrantidele eeskujuks osutuda, kes soovivad ka sama edukad olla.<ref name="Jennissen, R 2007"/>
 
=== Maailma süsteemide teooria ===
 
Maailma süsteemide teooria vaatab migratsioonile globaalsest perspektiivist. See seletab, et toime kahe erineva ühiskonna vahel võib olla oluline faktor sotsiaalse muutuse tekkele ühiskonna siseselt. Kauplemine eduka riigiga, kes põhjustab majanduse langemist teises riigis võib põhjustada stiimuli rändamaks elavama majandusega riiki. On vaieldav, et kas pärast kolooniate lagunemist sõltuvus kunagisest emamaast jääb püsima. See vaade rahvusvahelisele kaubandusele on vastuoluline. Samas leidub ka arvamusi, et vaba kauplemine võib vähendada lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. Arvatakse, et arenenud maad impordivad rohket tööjõudu nõudvaid toormeid, mis põhjustavad suuremat nõudlust madalamalt kvalifitseeritud tööjõule. Kapitalinõudlike toodete eksport rikastest riikidest vaesematesse vähendab ebavõrdsust sissetulekutes ja tööjaotuses, vähendades ka migratsiooni. Olenemata suunast, võib seda teooriat rakendada seletamaks migratsiooni üksteises geograafiliselt eraldatu paikade vahel.<ref name="Jennissen, R 2007"/>
 
==Ajaloolised teooriad ==
===Ravenstein===
 
Teatud sotsioloogia reegleid on välja pakutud kirjeldamaks inimeste migratsiooni . Siia on toodud nimekiri Ernst Georg Ravensteini väljapakutud ideedest ajavahemikul 1834 kuni 1913. Need reeglid on järgmised:
#* '' Iga migratsioonivoog tekitab naasmise või vastumigratsiooni
#* ''Valdav osa migrante liigub vaid lühikest distantsi.
#* '' Pikemaid vahemaid läbivad migrandid kipuvad suurlinnasid eelistama.
#* ''Linnaelanikel on väiksem soodumus migreeruda kui maapiirkonna elanikel.
#* ''Perekonnad rändavad väiksema tõenäosusega kui noored täiskasvanud.
#* ''Enamus rändavaid inimesi on täiskasvanud.
#* ''Suured linnad kasvavad pigem läbi migratsiooni kui loomulikult.
 
===Lee===
 
Lee seadus jagab migratsiooni põhjustavad faktorid kahte gruppi: tõmbe- ja tõuketegurid. Tõuketegurid on näitajad, mis on piirkonna juures ebameeldivad,milles elatakse ja tõmbetegurid on näitajad, mis kutsuvad teise piirkonda migreeruma.<ref>{{cite journal |jstor= 2060063|title= A Theory of Migration|author= Everett S. Lee|year= 1966|publisher= University of Pennsylvania}}</ref> </br>
 
27 274

muudatust