Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot muutis: ro:Trufă |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha|viljakehad]] moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"> Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011 </ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest
Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda
▲Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda [[pöök|pöögiliikide]] (''[[Fagus]]''), [[pappel|papli]] (''[[Populus]]''), [[harilik haab| hariliku haava]] (''[[Populus tremula]]''), [[kask|kase]] (''[[Betula]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]'') ja [[harilik mänd | hariliku männiga]] (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref name="summer"/><ref name="angelfire"/>
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref> Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 17. mai 2008 </ref> <ref>{{cite web |url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml |title=Mushroom Production |accessdate=17. mai 2008 |author= |date=juuni 2004 |work=Mycology - Uses of Fungi |publisher=University of Sydney |quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 1. mai 2008}}</ref>
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks
Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse
Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3),
▲Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks [[hirvepähkel|hirvepähklid]] (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja [[juurepähkel|juurepähklid]] (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt [[hallitusseen]]ed (''[[Penicillium]]'') ja [[tatik]]ud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Tedersoo"/>
▲Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgnevaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i hind. <ref name="Cordero"/>
==Etümoloogia==
Sõna trühvel tuleneb [[Ladina keel | ladinakeelsest]] terminist ''[[tuber]]'', mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". ''Tuber'''ist sai sõna ''tufer'', millest [[Euroopa]]s tuletati mitmeid erinevaid termineid: [[Prantsusmaa | prantsuse]] keeles ''truffe'', hispaania keeles ''trufa'', [[Taani|taani]] keeles ''Trøffel'', [[Saksamaa | saksa]] keeles ''Trüffel'', [[Rootsi|rootsi]] keeles ''tryffel'', [[Holland | hollandi]] keeles ''truffel'', [[Poola|poola]] keeles ''trufel'', [[Horvaatia|horvaatia]] keeles ''tartuf'', [[Portugal|portugali]] keeles sõnad ''trufa'' ja ''túbera'' on sünonüümid.<ref
==Tüübid==
===Valge trühvel===
[[
Valge
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi
▲[[Tamm]]e (''[[Quercus]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]''), [[harilik haab | hariliku haava]](''[[Populus tremula]]''), [[pappel | papli]] (''[[Populus]]'') ja [[pöök | pöögi]] (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemikas kuni pruunikas valge mormoriseeringuga.<ref name = "Carluccio03"/> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000 kuni 4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinessi rekorditeraamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref> [http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guiness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>
''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia |Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[
▲Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksjonil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]'s, [[Hong Kong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2007-12-02 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2007-12-02}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.
▲''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia |Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[the Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/>
===Must trühvel===
[[
Must
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal oli [[Prantsusmaa]] trühvlisaagiks ligikaudu 1000 tonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Saagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: hetkesisuga on selleks ligikaudu 20 tonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim
▲[[Prantsusmaa]] suurim trühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga.<ref name="Fabre"/> [[Périgord]]'i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref name="nature08867"/>
===Hiina trühvlid===
[[Hiina]] trühvel (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' 'iks) on must talvetrühvel, mis pärineb [[Hiina]]st. Tänu nende rikkalikule kasvule eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' 'i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlieksportijad või [[delikatessipood|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' 'ina.<ref>"Truffle
===Burgundia trühvel===
45. rida ⟶ 40. rida:
===Teised liigid===
[[
Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja
▲[[Pekani-hikkoripuu trühvel]] (''[[Tuber lyonii]]''<ref name="Butters"/>, sünonüümiga ''texense''<ref name="Trappe"/>) on leitav USA lõunaosariikides. Trühvliliik moodustab [[mükoriisa]]t [[pekani-hikkoripuu]] (''[[Carya illinoinensis]]'') juuretega. Kokad, kes on selle trühvliga eksperimenteerinud, nõustuvad, et [[pekani-hikkoripuu]] trühvel on väärtuslik ja sellest trühvlist saab hea toiduaine.<ref name="caes"/> Üks nael trühvli viljakehasid maksab 100 dollarit ja neid kasutatakse mõnedes gurmeerestoranides.
===Trühvlisarnased liigid===
Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetele maa-aluste seente [[perekond|perekondadele]]. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui kõrbe trühvleid, mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Harti trühvliks nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''t ehk boheemia trühvlit on tarvitatud [[Saksamaa]]l.<ref name = "Ramsbottom53">{{cite book | author = Ramsbottom J | year = 1953 | title = Mushrooms & Toadstools | publisher = Collins | id = ISBN }}</ref>
==Ajalugu==
===Antiikaeg===
Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref> Chiera, E. : "Nos. 58 and 112", ''Sumerian Epics and Myths'', Chicago, 1934 </ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a.. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; [[
[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]
▲[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]'lt, [[Carthage]]'st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui tänapäeval.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest ei oma ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehad maitset. [[roomlased | Roomlased]] kasutasid kõrbe trühvlit maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevad maitsed.
===Keskaeg===
Trühvleid kasutati [[keskaeg|keskajal]] väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal [[Bartolomeo Platina]], kes täheldas, et trühvlijahis pole [[Notza]] emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist.<ref>
===Renessanss ja kaasaeg===
[[Renessanss|Renessansi]] ajal võitsid trühvlid vahepeal kaotatud populaarsuse tagasi ning neid austati väga [[Prantsusmaa]] kuninga [[
==Kultiveerimine==
[[
[[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:
''Haritud mehed on otsinud teed saladuseni, ja unistanud, et nad avastavad "seemne". Nende unistused läksid luhta: saagikoristusele ei järgnenud kunagi külvamist, kuid see ehk ongi hea, kuna üheks kõige suuremaks väärtuseks trühvlite juures on nende kallidus. Võimalik, et neid ei hinnataks siis nii kõrgelt, kui nad oleksid odavamad.''
Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.▼
▲Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.
[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi nende tammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede lähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri viljakehade koguseid. [[1855]]. aastal sai [[Rousseau]] [[Pariis]]is toimunud
Kogu [[Lõuna-Prantsusmaa]]l vaimustuti õnnestunud katsetest ning hakati trühvleid kultiveerima. Hästi kasutati ära lubjakivirikast pinnast ja kuiva ning kuuma kliimat, mida trühvlid kasvamiseks vajavad. 19. sajandi lõpus hävitas [[viinapuutäi]]de epideemia [[Lõuna-Prantsusmaa]]l palju [[viinamarjaistand]]usi. Uus [[epideemia]] hävitas suure osa sealsetest [[siidiuss]]idest, muutes [[mooruspuu]]de kasvatamise kasutuks. Seega vabanesid trühvlite kasvatamiseks suured maa-alad. Istutati tuhandeid trühvlitega mükoriisat moodustavaid puid – see viis trühvlisaagi 19. sajandil lõpuks tuhandete tonnideni. [[1890]]. aastal hõivasid trühvliistandused 750 ruutkilomeetrit maad.
90. rida ⟶ 84. rida:
1999. aastal koristati esimesed austraalia trühvlid ja seda pärast kaheksat aastat tööd [[Tasmaania]] pinnal. Puud n-ö nakatati trühvlitega lootuses luua kohalik trühvlitööstus. Nende edu ja sel moel saadud trühvlite kvaliteet on julgustanud väiketööstuse kujunemist. [[Lääne-Austraalia]] ettevõte [[The Wine and Truffle Co]] koristas oma esimese saagi [[2004]]. aastal. [[2005]]. aastal õnnestus neil leida 1 kilogrammi raskune trühvel. [[2008]]. aastal suutsid nad hinnanguliselt koguda 600 kg trühvleid oma istanduse viljakast pinnasest, mis paiknes Manjimupis. Edaspidi on The Wine and Truffle Co oma tootmisala laiendanud külmemate [[Victoria]] ja [[New South Wales]]i regioonide suunas.
[[Tasmaania]] trühvlikasvatajad Michael ja Gwynneth Williams leidsid [[2010]]. aasta juunis oma valduselt Myrtle Bankil (paikneb [[Launceston]]i lähedal) [[Austraalia]] suurima trühvli. See kaalus 1,084 kg. <ref name="Launceston Examiner">{{cite web| title=Northeast growers break record with 1084g truffle find| url=http://www.examiner.com.au/news/local/news/business/northeast-growers-break-record-with-1084g-truffle-find/1869406.aspx| publisher=[[The Examiner]]| date=27. juuni 2010}}</ref> Gwynneth Williams, kõneledes Austraalia ABC Radio eetris, ütles, et selle kilohinnaks on määratud umbkaudu 1,500 AUSD.<ref name="ABC Radio">Australia's ABC Radio, Local Radio network, "Australia All Over" program, 27. juuni 2010</ref>
==Otsimine==
[[
Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud [[siga|sigade]] (trühvlisigade) või siis [[koer]]te abil. Hetkel on ainsaks tunnustatud tõuks [[romagna veekoer]], kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat [[tõug]]u. <ref> Krista
{| class="wikitable"
|-
107. rida ⟶ 101. rida:
|}
Emise loomuomane trühvlite otsimise kirg koos tema tavapärase kavatsusega trühvel ära süüa
==Kulinaaria==
[[
Tänu oma kõrgele hinnale ja pikantsele maitsele kasutatakse trühvleid kokkuhoidlikult. Kaubanduses võib neid leida värske ja rikkumata toote kujul või säilitatuna enamasti kerges soolvees.
Valgeid trühvleid serveeritakse üldiselt toorelt: riivitakse kas auravale võiga kaetud pastale, salatitele või praetud munadele (viimast varianti soovitavad paljud [[gurmaan]]id, väites, et tegu on parima moodusega maitse nautimiseks). Musta või valge trühvli paberõhukesi laaste võib kasutada linnulihatoitude maitsestamiseks, paigutades need grillitava linnu naha alla. Lisaks veel hanemaksa-trühvlipasteedi valmistamisel või täidistes. Mõned juustud võivad samuti trühvleid sisaldada.
Musta trühvli maitse on võrreldes valge trühvli omaga vähem pikantne ja rohkem rafineeritud
===Trühvliõli===
Trühvliõli kasutatakse sageli palju odavama ja mugavama aseainena trühvlitele,
===Trühvliviin===
Märkimisväärne osa turustatavast trühvliõlist on valmistatud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on [[2,4-dithiapentaan]]. Sedasi on valmistatud ka enamik muid trühvlitooteid. Kuid alkoholis on trühvlimaitse edasiandmiseks kasutatud ehedaid trühvleid. Esimese trühvliviina, Black Moth Vodka, näol on tegemist hariliku viinaga, millesse on lisatud musti [[Périgord]]i trühvleid (''[[Tuber melanosporum]]'''it). Peamiselt kasutatakse kõnealust alkoholi puhtal kujul, kuid ka segatuna mitmetesse kokteilidesse. Leidub hulgaliselt kokki, kes kasutavad trühvliviina toitude maitsestamiseks. Selleks aurustatakse alkohol toiduvalmistamise ajal, trühvlile omane aroom aga säilib. <ref>
==Vaata ka==
129. rida ⟶ 125. rida:
==Viited==
{{Viited
▲<ref name="angelfire">{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=2008-05-17 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>
▲Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), July-September, 2011</ref>
==Välislingid==
191. rida ⟶ 162. rida:
[[pl:Trufla (grzyb)]]
[[pt:Trufa]]
[[ro:
[[ru:Трюфель]]
[[scn:Tartufu]]
|