IEEE-488: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
== Andmevahetus ==
IEEE-488 kasutab asünkroonset bait-jada andmeedastus skeemi. See tähendab, et andmeühikuks on [[bait|bait]] ja infot saadetakse järestikuliselt, kiirusel, mille määrab kõige aeglasem seade. Siini maksimumkiiruseks on 1 MB/s.
:GPIB ühenduses võib seade täita kolme erinevat ülesannet, olles : kontroller, kuulaja või saatja. Ühel ajahetkel saab seade esineda vaid ühes olekus.
*'''Kontroller'''- haldab infoliikumise viisi, määrates teisi seadmeid kuulama või saatma. Kontroller peab ka vastama seadmete teenindusnõude signaalidele ja neil on võimalik siini kontrollimine üle anda teisele kontrollerile. GPIB süsteemis saab siiski olla ainult üks süsteemikontroller, mis vastutab üldise siini toimimise eest.
*'''Kuulaja'''- võtab vastu informatsiooni, mis saadetakse mööda andmeliine, aga ainult juhul kui kontroller on määranud ta kuulama. Samal ajal võib kuulata mistahes arv seadmeid.
78. rida:
Siinil töötavate seadmete eristamiseks kasutatakse 5-bitist siiniaadressit. Seadmed võivad aadressi vabalt valida, juhul kui see ei kattu ühegi olemasolevaga. Aadressid on kahte sorti, primaarsed ja sekundaarsed. Ühel primaaraadressil võib olla kuni 32 sekundaaraadressi. Keerulisemate süsteemide puhul võivad primaaraadressid alamsüsteemide puhul kattuda, kuid siis erinevad sekundaaraadressid.
Juhtkäskude saatmisel kasutab süsteemi kontrollel seitset andmeliini, kus bitid 0-4 viitavad adresseeritava seadme primaaraadressile. Bitte 5 ja 6 kasutatakse, et panna mingi seade, kas kuulaja või saatja rolli. Väärtustades 5. biti ühega, kästakse seadmel kuulata ja kui 6. bitt omab väärtust 1, siis asetub seade saatja rolli. Seitsmenda biti väärtust ignoreeritakse ehk väärtus loetakse alati nulliks. Sekundaaraadressile sõnumi saatmisel tuleb kõigepealt aktiveerida primaaraadress ja seejärel käsu saatmisel määrata nii viies kui ka kuues bitt üheks.
== Versioonid ==
| |||