Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
'''Aerosool''' on [[gaas|gaasi]] ja väikeste [[tahkis|tahkete]] osakeste või [[vedelik|vedeliku]] piiskade dispersne segu. Aerosoolid on olulised [[atmosfäärikeemia]], [[nähtavus]]e, [[pilv|pilvede]] moodustumise, [[atmosfäär|atmosfääri]] [[kiirgus|kiirguse]] ja [[elekter|elektri]] seisukohalt.<ref name="Hobbs"/> Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga [[rõhk|rõhu]] all olevat täiteainet, mis täidab aerosooli[[balloon]]e. Sellised aerosooltooted on [[deodorant|deodorandid]], [[putukamürk|putukamürgid]], [[juukselakk|juukselakid]], värvid jms. Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu.
 
[[dispersne süsteem|Dispersseks süsteemiks]] nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentidest on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.<ref name="kolloidkeemia"/>
13. rida:
 
===Jaotus tekkeviisi alusel===
Tekkeviisi alusel jagunevad aerosoolid [[primaarne|primaarseteks]] ja [[sekundaarne|sekundaarseteks]]. Aerosoolid kas [[emiteerimine|emiteeritakse]] otse tekkeallikast valmiskujul või tekivad keskkonnas füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus. Primaarseteks on otse allikatest paiskuvad osakesed, nagu [[vulkaaniline tuhk|vulkaaniline tuhk]], [[meresool]], [[tuul|tuule]]-[[erosioon|erosiooni]] [[tolm]], [[kaevandamine|kaevandamisel]] ja lõhkamistöödel tekkiv tolm, auto[[transport|transpordi]] tolm. Sekundaarsed aerosoolide tekivad erinevate atmosfäärigaaside reageerimisel ja [[kondenseerumine|kondenseerumisel]] või [[jahtumine|jahtuva]] gaasi kondenseerumisel. Tekkimisel võivad osaleda nii looduslikud gaasid kui ka inimtegevuse poolt õhku paisatud [[lisandgaas|lisandgaasid]] ([[vääveldioksiid|SO<sub>2</sub>]], [[ammoniaak|NH<sub>3</sub>]], lämmastikoksiidid|NO<sub>x</sub>]], [[jood]]i [[oksiid]]id, gaasilised orgaanilised ained). Nii tekivad näiteks pilvepiisad ja [[sudu]].<ref name="Tamm"/>
 
 
===Jaotus tekke-ja emiteerumisallikate alusel===
Tekke- ja emiteerumisallikate alusel jagunevad aerosoolid [[looduslik|looduslikeks]] ja [[inimtekkeline|inimtekkelisteks]]<ref name="Hobbs"/>:
* Suurem osa [[õhk|õhu]] aerosoolidest pärineb looduslikest allikatest. Näiteks bioloogilistest allikatest lähtuv [[taim|taimne]] [[materjal]], nagu [[õietolm]] ja [[seeme|seemned]] ning [[lenduvad orgaanilised ühendid]] (VOC), väikesed elus[[organism]]id, nagu [[bakter|bakterid]] ja [[viirus|viirused]], [[biomass]]i [[põlemine|põlemise]] [[tuhk]] ja gaasid, [[maapind|maapinnalt]] tuulte ja [[turbulents]]i poolt õhku tõstetud [[pinnas]]eosakesed, vulkaaniline tuhk ja [[sulfaat]]sed gaasid, mereveest eralduvate [[mull]]ide lõhkemisel lenduvad [[sool]]aosakesed.
*Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%<ref name="Hobbs"/>. Allikatena võib vaadelda sõiduteid, põllumaid, [[kütus]]te põletamist ning [[tööstus]]protsesse. Õhku jõuavad osakesed [[tuul|tuulte]] tõttu, [[erosioon|erosiooniga]] või kõrgetest korstnatest ja transpordivahenditest. Näiteks paiskuvad nii õhku pinnaseosakesed, [[vingugaas|CO]] (põlemisprotsessidest), SO<sub>2</sub> (tööstusest), NO<sub>x</sub> (transpordist), [[lenduvad orgaanilised ühendid]] (VOC).
 
29. rida:
 
* PM1 osakesi tekib [[tööstus]]es (sulfaadid, [[nitraat|nitraadid]], [[ammoonium]], elementaarne ja orgaaniline [[süsinik]]), kütuste põletamisel, [[maak]]ide [[sulatamine|sulatamisel]], [[metall]]ide tootmisel.
* PM2,5 osakeste hulka kuuluvad enamik mehaaniliste protsesside tagajärjel tekkivatest aerosoolidest, nagu [[erosioon|erosiooni]], [[tuul|tuule]], purustamise puhul tekkiv tolm, tolm teedelt, tänavatelt, ehitusest, [[põllumajandus|põllumajandusest]], [[meresool]], [[õietolm]], taime [[eos|eosed]], [[lendtuhk]] kütuste põletamisest, [[vulkaaniline tuhk]], [[tulekahju]]dest lenduvad osakesed.
* PM10 osakesi satub palju õhku kevaditi, kui talvise tänavate liivatamise ja naastrehvide kasutamise tõttu eraldub kulutatud [[asfalt|asfaldilt]] suuremaid osakesi, mis liikluses lenduvad.<ref name="Urb">Urb, G. Atmosfäärsed saasteained ja õhu kvaliteet Tallinna näitel. Tartu Ülikool. 2005. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/552/urb.pdf?sequence=5]</ref>
 
72. rida:
* Aitkeni mood (u 30–100 nm) – suuremad [[klaster|klastrid]], mis on peamised [[kondensatsioonituum|kondensatsioonitsentrid]] pilvetilkade tekkimisel.
* Akumulatsioonimood (u 100–1 μm) – tekivad väiksemate osakeste ühinemisel (koagulatsioonil), põlemisel, aurude kondenseerumisel jms protsessides. Need osakesed kogunevad atmosfääris, kuna on liiga suured selleks, et [[difusioon|difusiooni]] teel kiiresti edasi koaguleeruda ja liiga väikesed selleks, et [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul välja sadestuda. Väljuvad atmosfäärist väljapesemisel [[sademed|sademetega]].
* Mehaanilise tekkega osakeste mood (u. 1–10 μm, mõnikord kuni 100 μm) – osakesed, nagu tolm, [[lendtuhk]], meresool, taimeeosed, mida tekib massi järgi palju, kuid mis sadestuvad [[gravitatsioon]]i tõttu kiiresti välja.<ref name="Kaasik" />
 
===Proovide võtmise meetodid===