Paul Maitla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Djreichsfuhrer (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
28. rida:
[[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u. Pärast sõja algust viidi 171. jalaväepolk [[Pihkva]]sse, kust liiguti edasi [[Porhov]]i lähistele. Seal õnnestus tal end koos kaaslastega sakslastele vangi anda. 16. juulist 7. novembrini [[1941]] oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis ([[Daugavpils]]), [[Ebenrode]]s ja [[Stablack]]is.
 
Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse Vahipataljon]]i. Pataljon julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]]. aasta sügisel ülendati Maitla [[leitnant|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]''). Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti LeegionSS-leegion]]i, mille jaoks isikkoosseisu koondamist alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu ülemaks ja saadeti kõik [[Poola]] Heidelaagrisse väljaõppele, kuhu jõuti 13. oktoobril. Sealt saadetakse Maitla varsti ohvitseride täienduskursusele [[Bad Tölz]]i. [[1943]]. aasta aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud [[EestEesti SS-leegion]]is sai Maitlast 1. pataljoni 3. kompanii ülem. [[1943]]. aasta sügisel osales [[leegion]]ist ümbernimettatud [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] Neveli rinde lahingutes ja Maitla võitles seal oma 42. rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniiga hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8. detsembril II klassi Raudristi.
 
Novembris 1943 sai ta puhkust ja abiellus 18. detsembril Eestis Aino Angerjasega, kellega sündis [[1944]]. aastal sügisel tütar Kai. 1944. aasta jaanuaris Maitla haigestus ja oli veebruari lõpuni Tartus haiglas. Ta ülendati varsti [[kapten]]iks (''[[Hauptsturmführer]]'') ja aprillis 1944 sai ta formeeritava 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.