Paul Maitla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
[[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u. Pärast sõja algust viidi 171. jalaväepolk [[Pihkva]]sse, kust liiguti edasi [[Porhov]]i lähistele. Seal õnnestus tal end koos kaaslastega sakslastele vangi anda. 16. juulist 7. novembrini [[1941]] oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis ([[Daugavpils]]), [[Ebenrode]]s ja [[Stablack]]is.
Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse Vahipataljon]]i. Pataljon julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]]. aasta sügisel ülendati Maitla [[leitnant|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]''). Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti
Novembris 1943 sai ta puhkust ja abiellus 18. detsembril Eestis Aino Angerjasega, kellega sündis [[1944]]. aastal sügisel tütar Kai. 1944. aasta jaanuaris Maitla haigestus ja oli veebruari lõpuni Tartus haiglas. Ta ülendati varsti [[kapten]]iks (''[[Hauptsturmführer]]'') ja aprillis 1944 sai ta formeeritava 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.
|