Roqueforti juust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: az:Rokfor pendiri |
toim |
||
1. rida:
{{allikad}}
{{toimeta}}
[[Pilt:Roquefort cheese.jpg|250px|right|Roqueforti juust.]]
'''Roqueforti juust''' ehk '''Roquefort''' ehk '''rokfoor''' on üks tuntumaid [[sinihallitusjuust]]e, mis pärineb Lõuna-[[Prantsusmaa]]lt [[Roquefort-sur-Soulzon]]ist.<ref>{{cite book |title=Gastronomie!: Food Museums and Heritage Sites of France |last=Hughes |first=Tom |coauthors=Hughes, Meredith Sayles |year=2005 |publisher=Bunker Hill Publishing |location=Piermont, NH |isbn= 1593730292 |page=19}}</ref> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] seaduste kohaselt võib Roqueforti nime kanda vaid Roquefort-sur-Soulzoni lähedal [[Combalou]] mäe koobastes valminud juust, ehkki sarnast valmistusmeetodit on lubatud kasutada mujalgi.
Juust on valge, vänge, mure ja pisut niiske, ning seda läbivad eripärased rohelised [[hallitus]]esooned. Rokfoorile on iseloomulik [[butüülhape|butüülhappe]] lõhn ja maitse; rohelised sooned annavad sellele terava vänge meki. Maitse algab mahedalt, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav ja kergelt soolakas. Keskmine Rokfooriratas kaalub 2,5-3 kilo ja on umbes 10 cm paksune. Iga juustukilo kohta kulub umbes 4,5 liitrit [[lambapiim]]a.
[[31. august]]il [[1666]] sai Roqueforti juust lõppude lõpuks oma "lettres de noblesse" (aadlikirjad, patent, tõestamaks oma üllast päritolu). Nimelt, [[Toulouse]]'i linnas valitsev parlament andis välja seaduse, mille kohaselt on vaid Roquefort-sur-Soulzon koobastest pärit juust tõeline. Seega, kõik juustud, mis olid pärit mingist muust kohast, kuulutati võltsinguks. Uudis võeti kõikides Toulouse'i linna valitsuse alla kuuluvates linnades ja asulates pühalikult vastu. ▼
Roqueforti juustu on hinnanud paljud kuningad: [[Karl Suur]] ehk Charlemagne, [[François I]], [[Louis XIV]], samuti suured näitlejad ja kirjanikud, nt [[François Rabelais]]. [[Denis Diderot]] kuulutas, et "Roqueforti juust on vaieldamatult parim juust Euroopas". [[Brillat-Savarin]], Konstitutsioonipartei liige [[Prantsuse Revolutsioon]]i ajal ja suur gurmaan, ütles, et "Lõuna ilma Roqueforti juustuta on nagu kaunis naine ilma silmata". [[Casanova]] kinnitas, et "Roquefortil on jõud taastada armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust".
Roqueforti või sellesarnast juustu on mainitud juba [[79]] pKr, kui [[Plinius Vanem]] kiitis selle rikkalikku maitset.<ref name=masui>Kazuko Masui, Tomoko Yamada "French Cheeses" [[Dorling Kindersley]], 1996, ISBN 0-7513-0896-X</ref> 1411. aastal andis Charles VI Roquefort-sur-Soulzoni küla elanikele monopoli juustu valmistamiseks samal viisil, nagu nad seda juba sajandeid teinud olid.<ref name="masui" />
See oli esimene kord Prantsusmaal, kui võeti vastu seadus, mis kaitseks toote või kauba päritolukohta ja valmistamismeetodeid. Hiljem, [[1725]]. aastal, oli Roqueforti juust esimene juust, mis sai prestiižse AOC märgistuse ("Appelation d’Origine Contrôlée") – umbes "Kaitstud algupärasuse tähis". AOC kaitseb ja garanteerib Prantusmaal pea kõigi kvaliteettoodete algupärasust. ▼
▲[[31. august]]il [[1666]] sai Roqueforti juust
==Legend==▼
Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord oli ta parasjagu koopas puhkamas ja hakkamas sööma oma lõunaeinet – mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga – kui nägi möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle delikaatne maitse on väga meeldiv. Nõnda sündis ''Penicillium roqueforti'' müstilisest alkeemiast, niiskuse ja kuivuse õrnast tasakaalust kuivanud leivatükil. Ning nagu imeväel oli sündinud Roqueforti juust.▼
▲See oli esimene kord Prantsusmaal, kui võeti vastu seadus, mis kaitseks toote või kauba päritolukohta ja valmistamismeetodeid. Hiljem, [[
▲==Legend==
▲Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord,
==Roqueforti valmistamine==
Roqueforti juustu valmimise juures ei ole midagi juhuse hooleks jäetud. Juustu kontrollitakse pidevalt ja piinliku täpsusega kogu
Kõik algab pika lambavalimise protsessiga – valitakse hinnatud lambad, kes võivad olla vaid [[Lacaune]]'i tõugu. Karjused hoolitsevad lammaste eest hästi – nad toodavad väga rasvast, aga õrnamaitselist piima. On vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima, et valmistada 2,6 kg juustu. Iga päev analüüsitakse piima, et kontrollida selle kvaliteeti.
==Juustu küpsemine==
==Viited==
▲Väga hinnatud liitlaseks selles protsessis on loodus. Üle 2 miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile [[Combalou mägi]]. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, [[fissuur]]idele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Peale seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt 3 kuud küpsema.
{{viited}}
[[Kategooria:Juust]]
|