Redaktsioon: 30. november 2011, kell 17:08 redigeeri P8tu (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust →‎Tagasipöörduvate signaalide vastuvõtt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. detsember 2011, kell 20:28 redigeeri eemalda Tanel3 (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
66. rida: ===Konstantse kõrguse PPI=== [[Pilt:Radar-angles.png\|vasakul\|pisi\|250px\|CAPPI tööpõhimõte. Kasutatavad nurgad Kanadas. Sik-sak joon näitab, millistelt nurkadelt pärinevad andmed CAPPIde koostamiseks 1,5 ja 4 km kõrgusel]] Selle töötasid välja [[Kanada]] teadlased, et vältida ~~mõndasid~~mõnesid PPI-ga esinenud probleeme. Konstantse kõrguse PPI ehk CAPPI (Constant Altitude Plan Position Indicator) kasutab ühel fikseeritud kõrgusel saadud mõõtmistulemusi. Iga kiir satub sellele kõrgusele vaid korra, sest kiired on kaldu (välja arvatud siis, kui kõrgus on radari antenni kõrgus ja kiire välja saatmise nurk on 0 kraadi). CAPPI on seega põhimõtteliselt ristlõige radari andmetest. CAPPI sobib kõige paremini peegelduvuse määramiseks (ehk sademete intensiivsuse leidmiseks), kuid mitte nii hästi sajuala liikumise leidmiseks, kuna sademeosakeste liikumise kiirus võib kõrguse muutudes palju erineda. CAPPI jaoks on vaja palju mitme erineva nurga all välja saadetud radari kiiri, alates peaaegu horisontaalsest kuni peaaegu vertikaalseni, et saada võimalikult lühikesi lõikeid igal kaugusel uuritava konstantse kõrguse kohta. Kuid isegi siis, kui on välja saadetud palju kiiri erinevate nurkade all, ei ole teatud kaugusest alates enam ühtegi nurka saadaval ja seetõttu on CAPPI madalaima kasutatava kiirenurga jaoks põhimõtteliselt PPI. 78. rida: Viimastel aastakümnetel on radarivõrgustikud laienenud, andes võimaluse koostada suuri alasid katvaid liitvaateid. Enamik arenenud riike (näiteks USA, Kanada, suurem osa Euroopast) koostavad pilte, mis hõlmavad kõiki nende radareid. See ei ole iseenesest kerge ülesanne. Taoline võrgustik võib koosneda erinevat tüüpi radaritest, millel on erinevad omadused (erinev laineala laius, lainepikkus ja kalibratsioon). Kõiki neid erinevusi tuleb andmeid võrgustiku raames ühitades arvesse võtta, eriti, kui on vaja otsustada, milliseid andmeid kasutada, kui kahe radari tööala mingis piirkonnas kattub. Võrgustikus olevate radarite andmete põhjal sademekaartide liitpilte koostades on kõiki neid asjaolusid arvesse võetud. Mõned radarivõrgustikud:

Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel