Püramiid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendatagu
 
P kribu
7. rida:
Suurem osa püramiidi massist paikneb maapinna lähedal, mis võimaldas varastel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalehitisi.
 
Tuhandeid aastaid olid maakera suurimad ehitised [[Egiptus]]e püramiidid: esmalt [[Punane püramiid]] [[Dashuri nekropol]]is ning seejärel [[Cheopsi püramiid]], ainus tänini säilinud [[Seitse maailmaimet|antiikaegne maailmaime]]. Cheopsi püramiid koosneb tervenisti lubjakivist[[lubjakivi]]st ning seda peetakse arhitektuuri tippsaavutuseks. Selles on 1 300 000 ehitusplokki kaaluga 2,5 tonnist 15 tonnini, ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit. Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapeval alles vaid 137 m - üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest [[Kairo]] majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid. Ruumalalt suurim on [[Cholula Suur püramiid]] [[Mehhiko]]s [[Puebla]] osariigis.
 
Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on [[Louvre'i püramiid]] [[Pariis]]is Louvre'i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti [[Ieoh Ming Pei]] projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.