|
=Muusikaliste parameetrite klassifikatsioon=
SellesÜks artiklisvõimalus on jaotada muusikalised parameetrid jaotatud kahte suurde rühma: primaarsedelementaarsed ja komplekssed. PrimaarseElementaarse muusikalise parameetri väärtused on [[objektiivsus|objektiivselt]] [[mõõtmine|mõõdetavad]] või [[subjektiivsus|subjektiivse]] võrdlemise tulemusena [[hinnang|hinnatavad]]. PrimaarsedElementaarsed parameetrid on paigutatud viide [[heli põhiomadused|heli põhiomaduste]] valdkonda: [[helikõrgus]], [[helikestus]], [[helitugevus]], [[tämber]] ja [[toopika]]. Kompleksses parameetrisparameetri puhul toimivad vastastikuses liitubkoosmõjus mitu primaarsetelementaarset parameetrit. Seetõttu nõuab komplekssete parameetritega määratud rühma omaduste hindamine kõigepealt hinnanguid igas kompleksses parameetris sisalduvas primaarseselementaarses parameetris eraldi ning alles seejärel summeerituna kompleksses parameetris.
Muusikaliste parameetrite klassifitseerimiseks on ka muid võimalusi:
# Sõltuvalt uuritava muusikalise objekti iseloomust võib teatud muusikalisi parameetreid pidada primaarseteks ning teatud parameetreid sekundaarseteks.
# Muusikalised parameetrid võivad kuuluda ainult või ühtaegu muusikalise stuktuuri kategooriate, füüsikaliste suuruste või tajukategooriate hulka.
# Strasbourgi Akadeemia (''Académie de Strasbourg'') muusikapedagoogika üliõpilastele suunatud õpetuse kohaselt[http://www.acstrasbourg.fr/sections/enseignements/secondaire/pedagogie/les_disciplines/education_musicale/ecouter/une_demarche/espace_temps_coule/view] on muusikalised parameetrid jaotatud [[ruum]]i, [[aeg|aja]], [[tämber|tämbri]] ja [[vorm (muusika)|vormi]] valdkonda:
:: – tämbriliste parameetrite hulka kuuluvad näiteks instrumentatsioon, mänguviisid või hääletekitamine, dünaamika ja selle nüansid, instrumentide registrite karakterid, tämbrite vastandamine, ladestamine või segunemine
:: – vormilisteks parameetriteks on näiteks tuntud vormiskeemide kasutamine või nende lõhkumine, temaatilisuse, kordumise, varieerimise või töötluslikkuse, sümmeetria, vastandumise, ''tuilage'', arengu olemasolu-puudumine
==Primaarsed parameetrid==
===[[Helikõrgus]]e valdkond===
*[[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[kromaatika]] ([[oktaav]] on jaotatud kaheteistkümneks võrdseks [[pooltoon]]iks)
**täiskromaatika (kaksteistheliread)
**hüpokromaatika (vähem kui 12-helilised read)
**hüperkromaatika (enam kui 12-helilised read, samad helid korduvad)
*mikrointervallika
**bütsantsi Mórion (16,9 c)
**syntoni komma (21,5 c)
**võrdtempereeritud helirea kuuendiktoon (33,3 c)
**31-astmelise helirea viiendiktoon (38,7 c)
**võrdtempereeritud helirea viiendiktoon (40,0 c)
**väike diees (41,1 c)
**võrdtempereeritud helirea veerandtoon (50,0 c)
**india shruti (54,5 c)
**19-astmelise helirea kolmandiktoon (63,8 c)
**võrdtempereeritud helirea kolmandiktoon (66,6 c)
*[[müra]]d
*mürale lähenevad kombineeritud kõlad ([[prepareeritud klaver]]i kõlad, multifonid [[puhkpill]]idel)
*[[glissando]]-struktuurid, milles täpne helikõrgus jääb fikseerimata
*''playback''-meetod, milles on loobutud üldiselt seriaalselt struktureeritud ja tüpologiseeritud registripiirkondade ja liikumissuundade sisesest detailide täpsest fikseerimisest,
*meloodiline kontuur (karakteerse liikumissuunaga meloodiline kontuur on äratuntav ka kontuuride väljavenitamise tõttu radikaalselt muudetud intervallika puhul <ref name="Gieseler 1975">Gieseler, Walter 1975: Komposition im 20.Jahrhundert. Celle: Moeck Verlag, lk 40, 63, 66</ref> <ref>Frisius, Rudolf 1998: Serielle Musik. Die Musik in Geschichte und Gegenwart 1988. Allgemeine Enzyklopädie der Musik, begründet von Friedrich Blume. 2., neuarbeitete Ausgabe. Sachteil Bd.8. Gemeinschaftsausgabe der Verlage Bärenreiter (Kassel, Basel, London, New York, Prag) und J.B.Metzler (Stuttgart, Weimar), lk 1342</ref>.
* [[häältejuhtimine]]: samasuunaline ([[paralleelsus|paralleelne]]), erisuunaline (ristuv)
*[[Register (muusika)|register]]
**madal registripiirkond
**keskmised registripiirkonnad
**kõrge registripiirkond
===[[Helikestus]]e valdkond===
*jaotus
**kvadraatne: kuuekümneneljandikupõhine, kolmekümnekahendikupõhine, kuueteistkümnendikupõhine, kaheksandikupõhine, neljandiknoodipõhine, poolnoodipõhine, täisnoodipõhine
**mittekvadraatne: [[triool]]i, kvintooli, sekstooli, septooli jne.
**ajapunkt: takt sõltumata taktimõõdust jaotatakse n ajapunktiks ning määratletakse seejärel rea abil, milline ajapunkt aktiveerida.
**mitte-meetriline ajakujundus <ref name="Gieseler 1975"/>.
*[[taktimõõt]]
**1/64, 2/64, 3/64, 4/64, 5/64, 6/64
**1/32, 2/32, 3/32, 4/32, 5/32, 6/32
**1/16, 2/16, 3/16, 4/16, 5/16, 6/16
**1/8, 2/8, 3/8, 4/8, 5/8, 6/8
**1/4, 2/4, 3/4, 4/4, 5/4, 6/4
**1/2, 2/2, 3/2, 4/2, 5/2, 6/2
**1/1, 2/1, 3/1, 4/1, 5/1, 6/1
*artikulatsioon
**üldkehtivad: [[legatissimo]], [[legato]], [[non legato]], [[portato]], [[tenuto]], [[staccato]], [[staccatissimo]], [[marcato]], [[marcatissimo]], [[sforzato]]
**keelpillidel: détaché, spiccato, sautillé/jeté, martelé, saltando ordinario, saltando col legno
===[[Helitugevus]]e valdkond===
*[[helitugevus]]
**heli puudumine
**heli olemasolu: helitugevuse skaala astmed ''ppppp, pppp, ppp, pp, p, meno p, mp, mf, piu f, f, ff, fff, ffff''
===Tämbri valdkond===
====[[tämber|Tämbri]] üldised omadused====
*kirjeldavad: suletud, suletud-tume, hele, avatud-hele, suletud-hele, avatud-tume, tume, avatud <ref>Bartolozzi, Bruno 1982: New sounds for woodwind. Translated and edited by Reginald Smith Brindle. Second edition. First edition published 1967. London, New York, Toronto: Oxford University Press, lk 17</ref>.
====Tämber sõltuvalt heliallikast====
[[Heliallikas|Heliallika]] tüübid:
*[[akustiline instrument]]: ([[inimhääl]], [[puupuhkpill]], [[vaskpuhkpill]], [[poogenkeelpill]], [[näppekeelpill]], [[klahvpill]], [[lõõtspill]], [[löökpill]])
*[[elektrooniline instrument]]
=====Akustiline muusikainstrument=====
======Inimhääl======
Hääleliigid:
[[Inimhääl]]e tekitamise viisid: [[bel canto]], [[Sprechgesang]], kõne, sosin, nutt, naer, hüüe, karje, hüsteeriline karje, ohe, mõmin, mörin, vile, häälitsemine sissehingamise ajal, laksutamine, nasaliseerimine, vokaalse tausta kasutamine, mittevokaalse tausta kasutamine, kuuldav väljahingamine, kuuldav sissehingamine
Inimhääle tekitamise võtted:
*Õhuvoo omaduste muutmine:
**õhuvoo olemasolu (inglise keeles ''lunged'') – õhuvoo puudumine (''unlunged'')
**õhuvoo suund ([[inglise keel]]es ''airflow''): väljuv (inglise keeles ''egressiv'') ja sisenev (inglise keeles ''ingressiv'') õhuvoog
**ainult õhuvoo enda poolt tekitatud heli tämber
*Inimhääle resonantsiruumi muutmine
Inimhääle tekkimise koht: häälepaelad, keel ja suulagi, hambad, huuled, ninaõõs
Hääldatud teksti foneemiline koostis
======Puhkpill======
Mänguvõtted [[puhkpill]]idel:
**hingamine ja huuled koostoimes: ''[[ordinario]]'', ''[[sibilando]]'', ''[[sputato]]'', [[ülepuhumine]], [[alapuhumine]], [[murtud heli]]d, multifonid, huulikusse laulmine/puhumine/kõnelemine/karjumine/naermine, ainult huulikusse puhumine, otse torusse puhumine, huultetremolo, mikrointervallid huulte pinge muutmise abil, ülemheliglissando, erinevad vibratod, erinevatesse instrumendi osadesse puhumine, võõraste objektide kasutamine huulikuna
**keel: tooniga [[keelelöök]], toonita keelelöök ehk [[pizzicato-efekt]], [[timpaniefekt]], topeltkeelelöök, kolmikkeelelöök, ''[[Flatterzunge]]''
**sordiinid: senza sordino, con sordino (materjalid metall, puu, plastik, kartong, riie) <ref name="Gieseler 1975"/> <ref name="Gieseler 1985"/>.
======Keelpill======
Mänguvõtted [[keelpill]]idel:
**arco: tratto, battuto, ordinario, ricochet, col legno legato, col legno battuto, sul tasto, sul ponticello, flautato, col punta d’arco/Spitze, am Frosch
**sordino: senza sordino, con sordino
**[[pizzicato]]: mano sinistro, mano destro, sul tasto, sul punticello, alla chitarra, al mandolino, à la Bartók, glissando-pizzicato, flageolett-pizzicato, pizzicato fluido
**[[flažolett|flažoletid]]: normaalne flažolett, kunstlik flažolett
**vibraato: vibrato ordinario, senza vibrato/non vibrato, vibrato molto
**häälestuse muutmine
**lisaefektid: koputada sõrmega/sõrmeküünega [[pillikeel|keelte]]/[[kõlakast|korpuse]] pihta, koputada puust/vildist/kummist/meltallist/plastikust esemega keelte/korpuse pihta, [[plektrum]]i või löökpillinuiade kasutamine <ref name="Gieseler 1975"/> <ref name="Gieseler 1985">Gieseler, Walter; Lombardi, Luca; Weyer, Rolf-Dieter 1985: Instrumentation in der Musik des 20.Jahrhunderts: Akustik,Instrumente,Zusammenwirken. Celle: Moeck Verlag, lk 54–78, 81, 94, 96–97, 100, 102, 104, 106, 113</ref>.
======Klahvpill======
Mänguvõtted [[klahvpill]]idel:
**[[klaver]]
***[[klaviatuur]]: ordinario, [[glissando]] valgetel/mustadel klahvidel, [[klaster]], klaster-glissando, resonantshelid
***keeled: näppides, battuto, glissando, flažoletid, summutamine sõrmega, mäng erinevast materjalist nuiadega (vilt, puu, plastik, metall)
***prepareerimine: a) metallpoldid, kruvid, mutrid, mündid; kummiribad ja kummikiilud; kõva plastik; puutikud, puukiilud; vildiribad, vildikiilud; paber – asetada keelte vahele, alla, peale kõvasti/lõdvalt kinnitatuna; b) blokeeritud klahvid
***pedaal: con pedale, senza pedale, tre corde, una corda <ref name="Gieseler 1985"/>.
**[[cembalo]]
***klaviatuur: ordinario, glissando, klaster, registrid (standard 8', 4', lauto), ilma registreid sisse lülitamata, erinevates häälestustes ühtaegu (kahemanuaalne cembalo)<ref name="Gieseler 1985"/>.
**orel
***klaviatuur: ordinario, glissando, klaster, klastertremolo, tumm (õhuta) mäng
***õhk: registrid pooleldi sees (mehaaniline orel), orel äkitselt välja/sisse lülitada <ref name="Gieseler 1985"/>.
======Lõõtspill======
Mänguvõtted [[lõõtspill]]idel:
***klaviatuur: ordinario
***korpus: koputused
***lõõts: õhu ebareeglipärane pealeandmine, "lõõtsutamine", [[vibrato]], aktsendid, perkussiivsed efektid, mäng ilma õhuta, ülijärsud dünaamilised kontrastid, heli ülijärsk alustamine/lõpetamine <ref name="Gieseler 1985"/>.
======Löökpill======
Mänguvõtted [[löökpill]]idel:
**instrumendi materjal: metall, puu, nahk, klaas, kivi, muu materjal
**mänguvahend
***nui: erineva kõvadusega metall, puu, plastik, kumm, nahk, vilt
***haamer: metall, puu, kumm
***pulk: puu, metall
***hari: metallist jazzhari
***muu: kontrabassipoogen
**löögi/puutekoha asukoht: keskkoht-serv <ref name="Gieseler 1985"/>.
======Näppepill======
Mänguvõtted [[näppepill]]idel:
**[[harf]]: käega, sõrmega, sõrmeküünega näppides, rebides, sõrmeküüneflažolett secco või étouffé, près de la table, sons xylophoniques, glissando, glissando près de la table, kiire/aeglane [[vibrato]], [[triller]], [[tremolo]], ühe käega 4-häälsed akordid, koputused korpuse pihta
***lisavahendid: plektrum, vasar (vilt, kumm, puu, metall), häälestusvõti, metallitükk, pliiats
***pedaalid: mikrointervallid peadaali poolikus asendis, pedaalitriller, pedaaliglissando
***prepareerimine: paber keelte vahele (cembalo/lauto efekt) <ref name="Gieseler 1985"/>.
**[[kitarr]]/[[lauto]]: sõrme või küünega näppides, pizzicato, flažolett, tremolo, tambora, vibrato <ref name="Gieseler 1985"/>.
======Konkreetne objekt======
* konkreetse objekti heli olemasolu: näiteks pott, pann, kahvel, nuga, lusikas, tass, klaas, laud
* konkreetse objekti heli tekitaja:
* konkreetse objekitga heli tekitamise viis:
=====Elektrooniline muusikainstrument=====
Elektroonilised tämbrid:
*kirjeldavad:
*tehniline teostamisviis:
** liitheli osahelikoostis ehk helikoostis
** mürariba asukoht
** mürariba laius
===Heli asukoha valdkond===
* heli asukoht ruumis: ees, taga, üleval, all, paremal, vasakul
* heli ruumis liikumise trajektoori kuju
==Komplekssed parameetrid==
===Objektiivsed===
*muusikalise struktuuri [[heliklass]]ilise koostise muutumise kiirus
*horisontaalliini suund: tõusev, paigalpüsiv, langev
*häältejuhtimine: paralleelne, ristuv
*kajavus: kajavuse puudumine (stuudio), vähene kaja (väike tuba), keskmine kaja (koridor, vannituba), suur kaja (saal, kirik)
*kronomeetriline tihedus või impulsitihedus (''impulsdichte'', Karkoschka 1974:644–664)
*[[meetrum]]: püsiv – ebapüsiv
*[[sünkoop|sünkopeeritus]] – sünkopeerituse puudumine
*[[tempo (muusika)|tempo]]: aeglane – kiire
===Subjektiivsed===
*eristatavuse kvaliteet: kuuldav – kuuldamatu
*[[faktuur (muusika)|faktuuri]] kvaliteet
**punkti jõuväljas – joone jõuväljas
**lihtne – kompleksne
**läbipaistev – läbipaistmatu
**hõre – tihe
*[[harmoonia]] kvaliteet: [[tonaalsus|tonaalne]] – [[atonaalsus|atonaalne]]
*[[heli]] kvaliteet: [[müra]] – [[helikõrgus]]e olemasolu ([[muusikaline heli]])
*helipinna kvaliteet: sile – kare
*helisündmuse kvaliteet: verbaalselt määratletav – abstraktne
*helitugevuse muutumise tüüp: järk-järguline – äkiline
*karakteri kvaliteet: ere – tuhm
*karakteri tüüp: kerge, lõbus, ülemeelik, bravuurne, tormakas, äge, metsik, ärritunud, vihane, tige, raevunud, kurb, masendunud, melanhoolne, nostalgiline, pehme, asjalik, täpne, kuiv, terav
*liikumine: pingestav (kiire liikumine; kasvav impulsiivsus; rangelt meetriline pulss; ebaregulaarne, hakitud rütm) – lõdvestav (aeglane liikumine; kahanev impulsiivsus; määramatu meetriline pulss; tasane, sujuv rütm) <ref name="Brindle"/>.
*[[meloodia]] kvaliteet: sile – kare
*[[polüfoonia|polüfooniline]] tihedus
*seisund: staatiline – protsessiivne
* [[muusikastiil|stiil]]: [[gregoriaanika]], [[Notre Dame'i koolkond|Notre Dame]], [[madrigal]], [[barokk (muusika)|barokk]], [[klassitsism (muusika)|klassitsism]], [[romantism (muusika)|romantism]], [[impressionism (muusika)|impressionism]], [[ekspressionism (muusika)|ekspressionism]], [[uus-asjalikkus (muusika)|uus-asjalikkus]], [[neoklassitsism (muusika)|neoklassitsism]], kollektiivne ekspressionism, püäntillism, [[minimalism (muusika)|minimalism]], uus-lihtsus, neoromantism
*vormi kvaliteet: etapiline – äkiline, pingestatud – lõdvestatud
==Vaata ka==
*[[Muusikaliste parameetrite loend]]
*[[Parameeter]]
*[[Seriaalne meetod]]
| 