Vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vagobot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (robot lisas: az:Həbsxana muutis: kk:Абақты
P parandasin skripti abil kriipsud
76. rida:
==== Toitlustamine vanglas ====
 
Vangistatute toitlustamisel järgitakse üldisi toitumistavasid. Kehtestatud on päevane toidunorm, mis peab vastama kinnipeetava optimaalsele energia- ning vitamiinivajadusele ja toit peab olema korralikult serveeritud. Lisaks nimetatud üldnormidele on ette nähtud eri toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele, samuti noortele kinnipeetavatele. Toitlustamine peab olema korrapärane. Samuti võimaldatakse kinnipeetavatel järgida religioosset toitumistava. Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine (VangS § 47 lg 3). Toitumiseks ei saa tarvitada toiduaineid, mis kuuluvad keelatud esemete hulka. Muid, keelatud ainete hulka mittekuuluvaid toiduaineid võib kinnipeetav muretseda endale sisseostude korras.<ref>Vaata täpsemalt: Viide L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2009, lk 108-109108–109.</ref> Sisseostude tegemist ja nende eest tasumist reguleerib vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 74.
 
Samasugused toitlustamistingimuse ning sisseostude tegemise võimalus on tagatud ka vahistatutele.
102. rida:
VangS ja vangla sisekorraeeskiri (VSkE) näevad kinnipeetavatele ette mitmeid võimalusi vangis veedetava aja sisustamiseks. Kinnipeetavatel on võimalik omandada haridust (sh kutseharidust), töötada vanglas või väljaspool vanglat, osaleda sotsiaalprogrammides ning tegeleda kehakultuuriga. täpsem tegveuskava koostatakse iga kinnipeeta jaoks eraldi (VSkE § 10).
 
Vanglas on võimalik omandada nii üld- kui ka kutseharidust ning hariduse andmist korraldatakse kehtivate õigusaktide alusel. Samuti korraldab vangla võimalusel eesti keele õpet kinnipeetavatele, kes riigikeelt piisavas ulatuses ei valda. VangS kohaselt on hariduse omandamise eesmärk kindlustada kinnipeetavale piisavate teadmiste ja oskuste omandamine, mis võimaldaks tal jätkata töötamist või hariduse omandamist vabaduses. Hariduse omandamise tagamine vanglas on üks osa kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärgist ning võimaldab kinnipeetaval hilisemas elus iseseisvalt toime tulla. Üldiselt toimub hariduse omandamine vangla territooriumil, kuid erandkorras on võimalik taotleda luba ka õppima asumiseks väljaspool vanglat. Täpsemalt reguleerib õppimist väljaspool vanglat VSkE § 90-9690–96. Konkreetselt on reguleeritud, milliseid asjaolusid võetakse loa väljastamisel arvesse, millistel alustel saab loa andmisest keelduda, millised andmed tuleb loale kanda jm. Sarnaselt üldharidusega toimub ka kutsehariduse omandamine. Loa õppima asumiseks väljaspool vanglat annab vangla direktor arvestades VSkE § 92 lg 1 sätestatud asjaolusid.
 
Vahistatute puhul reguleerib hariduse omandamist VangS § 93 lg 4. Vahistatute puhul võimaldatakse hariduse omandamine üksnes alaealisele vahistatule ja tingimusel, et ta on olnud vahi all vähemalt üks kuu. Sellisel juhul võimaldatakse alaealisele vahistatule põhi- või üldkeskhariduse jätkamine. Täisealistel vahistatutel hariduse omandamise võimalust ei ole. Samuti puudub neil võimalus omandada haridust väljaspool vanglat.
124. rida:
==== Sotsiaalhoolekanne vanglas ====
 
Vangla korraldab kinnipeetavate sotsiaalhoolekannet. VangS § 57 sätestab sotsiaalhoolekande eesmärgid. Tegevuse eesmärgiks on kinnipeetava sotsiaalsete suhete säilitamine perekonna ja sõpradega, ettevalmistamine iseseisvaks eluks pärast vanglast vabanemist, edasiste õigusrikkumiste ära hoidmine jm. Sotsiaalhoolekande raames on kinnipeetavatel võimalik osaleda sotsiaalprogrammides ning vahetult suhelda sotsiaaltöötajaga.<ref>L.Madise, P.Pikamäe, J.Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2009, lk 117-119117–119.</ref>
 
Lisaks vangistuses viibivale ajale on sotsiaaltöö tähtis kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel ning pärast vabanemist. VangS § 59 kohaselt nõustatakse kinnipeetavat ja tema lähedasi vanglasse vastuvõtmisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistatakse kinnipeetavat enne vabastamist vajalike dokumentide ettevalmistamisel ning majanduslike ja isikliku elu küsimustega seonduvalt. VangS § 60 lg 2 kohaselt edastatakse kinnipeetava vabastamisel sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava andmed elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Eesmärgiks on kaasa aidata isiku sobitamisele ühiskonda, töö- ning õppimisvõimalustega tutvumisele ning õigusrikkumiste vältimisele. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel kaasatakse ettevalmistavasse menetlusse ka kriminaalhooldusametnik VangS § 61 kohaselt.
173. rida:
 
VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava (Täitmiskava). Täitmiskavas märgitakse ära kinnipeetava paigutamise ja ümberpaigutamisega seonduv, osalemine sotsiaalsetes programmides, tööhõives jm. Samuti vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid. Täpsemad juhised Täitmiskava koostamiseks on sätestatud justiitsministri määruses „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“.[https://www.riigiteataja.ee/akt/109072011014] Täitmiskava eesmärgiks on kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõude ning nende rakendamise ajagraafiku väljatoomine. Täitmiskava koostamise üheks aluseks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise analüüsi tulemused (määrus § 3). Riskihindamises analüüsitavad asjad sätestab määruse § 3 lg 4. VangS § 16 lg 2 kohaselt arutatakse Täitmiskava kinnipeetavaga. Määruse § 5 lg 1 kohaselt koostab Täitmiskava inspektor-kontaktisik. Määruse § 7 kohaselt on inspektor-kontaktisiku ülesanne motiveerida kinnipeetavat Täitmiskava täitma ning selle täitmist ka jälgida. Määruse § 8 kohaselt koostatakse uus Täitmiskava aasta möödumisel eelmise Täitmiskava koostamisest. Uude Täitmiskavasse lisatakse märkmed eelmise Täitmiskava täitmise kohta ning koostatakse ka uus riskihindamine.
Täitmiskava õiguslikku iseloomu on analüüsinud ka Riigikohus. Riigikohus on märkinud järgmist:,,Täitmiskava õigusliku iseloomu osas on kolleegium samuti nõus ringkonnakohtu seisukohaga - vaidlusalusel ajal kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi.“http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222526189
 
VangS ei näe ette võimalust koostada Täitmiskava vahistatutele.