Redaktsioon: 30. november 2011, kell 16:21 redigeeri P8tu (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. november 2011, kell 16:21 redigeeri eemalda P8tu (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Koolitöö\|14. novembril 2011\|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}} '''Ilmaradar''' (kutsutud ka ~~ilma~~ilmajälgimis ~~jälgimisradariks~~radariks) on [[radar]]itüüp, mida kasutatakse sajuala piiritlemiseks, selle levimise arvutamiseks ja [[sademed\|sademete]] tüübi ([[vihm]], [[lumi]], [[rahe]] jne) määramiseks. Tänapäevased ilmaradarid on enamasti [[impulss-Doppler radar]]id, mis lisaks sademete intensiivsusele on võimelised tuvastama ka vihmapiiskade liikumist. Mõlemat liiki andmetest saab infot [[torm]]ide struktuuri ja nende võime kohta põhjustada ohtlikke ilmastikunähtusi. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal märkasid radarioperaatorid, et ilmastik põhjustas radariekraanidel kajasid, varjates võimalikke vaenlase sihtmärke. Arendati välja metoodika kajade eemaldamiseks, aga samuti hakati uurima lähemalt nähtuse põhjusi. Varsti pärast Teist maailmasõda hakati üleliigseid radareid kasutama sademete määramiseks. Sellest ajast alates on ilmaradareid arendatud omaette radaritüübina ning tänapäeval kasutavad ilmaradareid rahvuslikud ilmateenistused, [[ülikool]]ide uurimisrühmad ja telejaamad. Toorpilte kasutatakse rutiinselt, aga eritarkvaraga saab radariandmetest koostada lühiajalisi [[Ilmaennustus\|ennustusi]] sajualade liikumisteede ja sajuintensiivsuse kohta. Ilmaradarite väljundit kasutatakse isegi numbrilistes ilmaennustusmudelites nende täpsuse parandamiseks.

Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel