Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
14. rida:
Lihaste funktsioonid on väga mitmekesised, seetõttu jaotatakse nad välise kuju järgi nelja rühma, milleks on:
▲2. Lamedad ehk laiad lihased ühendavad kere ja jäsemed või asetsevad õõnsuste seintel. Selja ja rinna pindmised lihased ja kõhuõõnelihased. Selja lailihas, mis ka siia alla kuulub, on lehvikutaoline. Hea vastupidavus nii staatilistele kui ka dünaamilistele pingutustele on lamedatel lihastel, millel on lai ja lame kõõluseline osa.
▲3. Käävjate lihaste lihasekõht kitseneb otste poole ja läheb üle kõõluseks. Selle rühma lihased paiknevad jäsemetel.
▲4. Sõõr- ja sulgurlihased paiknevad kontsentriliselt ümber ava, süvendi. Kui lihas kontrakteerub, siis ava mida see lihas ümbritseb, muutub väiksemaks. Need lihased tihti sisemiste ja välimiste vahekäikude sisse- ja väljapääsudes. Selles rühmas on näiteks suu ja silma sõõrlihas.
==Skeletilihaskiud==
Lihaskiud formeerub embrüonaalse arengu käigus, arvukate diferentseerumata müoblastide ühinemisel. Müoblastid on lihaskiu embrüonaalsed eellasrakud. Müoblastide ühinemine lihaskiududeks lõpeb enne sündi, pärast sündi toimub ainult lihasrakkude suuruse kasv. Skeletilihaskoes, kui teda mikroskoobi all vaadada, esineb iseloomulik vöödiline muster. Seda põhjustavad lihaskiu tsütoplasma tsütoskeleti elemendid. Põhilised tsütoplasma valgud on müosiin (jämedad filamendid) ja aktiin (peened filamendid), mis moodustavad korduvad üksused – sarkomeerid. Müosiini ja aktiini interaktsioonid on vastutavad lihaskontraktsiooni eest. Lihaskiu diameeter ja pikkus varieeruvad nii liigisiseselt kui ka liikide vahel. Skeletilihaskiu diameeter on umbes
Lihaskiud saab klassifitseerida kahe tunnuse alusel, milleks on: müosiini tüüp lihaskius (kiire või aeglane) ja millisel määral läbib lihaskiud oksüdatiivse fosforüleerimise. Nendest omadustest tulenevalt saab skeletilihaskiud jagada kaheks: tüüp I ja tüüp II. Tüüp I kiud on punased neis sisalduva hapnikku siduva müoglobiini tõttu. Punased kiud on vastupidavad ja väsivad aeglaselt, kuna sünteesivad ATP-d aeroobselt (oksüdatiivne metabolism). Tüüp II kiud on valged müoglobiini puudumise tõttu ning sisaldavad glükolüütilisi ensüüme. Valged kiud on tõhusad lühikesteks kiireteks liigutusteks ja jõuliigutusteks ning kasutavad nii aeroobset kui anaeroobset metabolismi, sõltuvalt konkreetsest alatüübist. Valged lihaskiud on kiiremad väsima.
32. rida ⟶ 29. rida:
{| class="wikitable sortable"
<table border=1>
<caption>Tabel 1</caption> <ref name=Spordi > Ööpik, V.; Port, K.; Jalak, R.; ''et al''. (2006). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained
</ref>
213. rida ⟶ 210. rida:
==Skeletilihase füüsikalised aspektid==
Lihase jõud on proportsionaalne füsioloogilise ristlõikepindalaga ja lihase kiirus on proportsionaalne lihase pikkusega. <ref> National Skeletal Muscle Research Center; UCSD, Muscle Physiology Home Page
Lihaskontraktsioon põhjustab vibratsiooni ja heli. <ref> Barry, D. T. (1992). "Vibrations and sounds from evoked muscle twitches". Electromyogr Clin Neurophysiol. 32 (1–2): 35–40. PMID 1541245. </ref> Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased teevad
</ref> Nii heli kui vibratsioon peaks tekkima ka näiteks käe rusikasse pigistamisel.
|