27 094
muudatust
Erinevus lehekülje "Grigori Potanin" redaktsioonide vahel
resümee puudub
P (HC: eemaldatud Kategooria:Botaanikud; lisatud Kategooria:Venemaa botaanikud) |
|||
|
[[Pilt:Potanin.jpg|pisi|Grigori Potanin]]
'''Grigori Potanin''' ([[vene
[[1852]] lõpetas Potanin [[Omski kadetikorpus]]e. [[1853]]–[[1858|58]] oli ta [[sõjaväeteenistus]]es [[Semipalatinsk]]is ja [[Omsk]]is ning osales [[ekspeditsioon]]is [[Ili]] jõe, [[Hiina]] ja [[Tjan-Šan]]i vahelisele alale. [[1859]]–[[1862|62]] õppis ta [[Peterburi ülikool]]is.
Ta uuris [[Kesk-Aasia]]t ([[Mongoolia]]t ja [[Hiina]]t). Tema järgi said nime ahelik, liustik, asula, tänavad, asteroid, [[Perekond (bioloogia)|taimede perekond]] ''[[Potaninia]]'' ja mitukümmend taimeliiki.▼
[[1863]]–[[1864|64]] osales ta [[Karl Struve]] ekspeditsioonis [[Zaissan]]i järve, [[Irtõš]]i ülemjooksu ja kuni 2992 m kõrguse [[Tarbagatai]] aheliku juurde. Ekspeditsiooni käigus kogus ta ulatusliku [[herbaarium]]i.
[[1865]] määrati Potanin [[Tomski kubermang]]u [[statistika]]komitee sekretäriks. Kuid juba sama aasta suvel vahistati ta väidetava vandenõu tõttu Vene Keisririigi vastu. Ta oleks justkui tahtnud [[Siber]]it Venemaast eraldada ja Siberi omariikluse välja kuulutada. Ta oli [[Omski kindlus]]es vangis seni, kuni ta [[15. mai]]l [[1868]] süüdi mõisteti. Talle määrati tsiviilnuhtlus ehk kõigi auastmete, tiitlite ja õiguste äravõtmine koos kogu vara konfiskeerimisega. Ühtlasi mõisteti ta [[sunnitöö]]le Sveaborgi (tänapäeval [[Suomenlinna]]), kus oli kuni [[1871]]. aasta novembrini. Seejärel saadeti ta välja [[Vologda kubermang]]u [[Nikolsk]]isse. Alles [[1874]] anti talle [[Venemaa Geograafiaühing]]u palvel armu.
▲Ta uuris [[Kesk-Aasia]]t,
[[1843]] abiellus ta [[Aleksandra Potanina]]ga (sündinud Aleksandra Viktorovna Lavrskaja). Nad saatsid teineteist kõigil ekspeditsioonidel. Aleksandra aitas oma mehel koguda [[etnograafia|etnograafilist]] ainest ja muid materjale ning ta oli esimene naine, kes võeti Venemaa Geograafiaühingu liikmeks. Aleksandra haigestus neljanda Hiina-ekspeditsiooni ajal ja suri [[19. september|19. septembril]] [[1893]] [[Šanghai]]s.
Alates [[1901]] oli Potanin kirjavahetuses [[Barnaul]]i poetessi Maria Vassiljevaga. [[1911]] nad abiellusid. 1917/18. aasta talvel jättis Vassiljeva oma mehe maha. Potanin oli siis juba raskelt haige ja suri 1920. aasta suvel Tomskis.
Maailmasõja ajal hakkas Potanin taas [[poliitika]]ga tegelema. [[1917]] osales Potanin, kes valdas vabalt [[kasahhi keel]]t, [[Orenburg]]is [[Semipalatinski oblast]]i saadikuna Esimesel Ülekirgiisialisel kongressil ja valiti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] saadikuks. [[1918]] osales ta [[Siberi oblastiduuma]] loomises ja oli üks selle 47 saadikust.
[[1915]] nimetati Potanin Omski aukodanikuks ja 1918 nimetas Siberi ajutine valitsus ta Siberi aukodanikuks.
[[1956]] maeti Potanin ümber [[Tomski riiklik ülikool|Tomski riikliku ülikooli]] maa-alale.
{{JÄRJESTA:Potanin, Grigori}}
| |||