Lause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
 
* '''küsitakse''' midagi mingi sündmuse kohta;
Näiteks: '''''Kas Malle pesi põrandat?'''''
 
* '''käsitakse''' kellelgi midagi teha;
Näiteks: '''''Pese põrandat!'''''
 
* '''ilmutatakse soovi''', et mingi sündmus leiaks aset;
Näiteks: '''''Peseks Malle ometi põranda puhtaks!'''''
 
* '''avaldatakse imestust''' mingi sündmuse toimumise üle.
Näiteks: '''''Malle pesi tõesti põranda puhtaks!'''''
 
 
31. rida:
'''* kontekstisidusad''' – Need on laused, mida ei ole võimalik mõista [[kontekst]]i teadmata.
 
Näiteks: Küsimusest '''''Kuhu mujale?''''' on raske aru saada, kui ei tea konteksti, kus antud küsilause esineb.
 
'''* kontekstivabad''' – Need on laused, mis on teineteisest sõltumatud.
 
Näiteks: Lause '''''Radiaatorid olid soojad''''' või '''''Ema luges tütrele raamatut''''' mõistmiseks ei pea teadma lausele eelnenud konteksti.
 
'''* grammatilised''' – Need on laused, mis vastavad eesti keele nõuetele.
 
Näiteks: '''''Ma tahaksin saada uut autot.'''''
 
'''* ebagrammatilised''' – Need on laused, mis ei vasta eesti keele nõuetele.
 
Näiteks: '''''Uut autot ma saada tahaksin.'''''
 
 
49. rida:
* on kontekstivaba;
* sisaldab [[tegusõna]] [[pöördeline vorm|pöördelist vormi]] ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on [[käändsõna]] või [[määrsõna]];
Näiteks: '''''Minu õde astub tuleval sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse'''''.
* on [[lihtlause]], s.t ei sisalda [[osalause]]id;
* on [[täislause]], s.t ehituselt täielik.
57. rida:
 
* [[väljajätteline lause|väljajättelise]] ehk [[elliptiline lause|elliptilise lause]] ehk [[lünklause|lünklause]] puhul on puuduvaid lauseelemente võimalik juurde mõelda.
Näiteks: '''''Teen trenni''''' (= Ma teen trenni.) või '''''Peeter tuli koju ja läks magama''''' (= Peeter tuli koju ja Peeter läks magama.).
* [[vaeglause]] puhul on millegi puudumisel kindel tähendus.
Näiteks: '''''Selle teeb valmis paari päevaga'''''. Näites oleval lausel puudub [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja sellest järeldub, et öeldu kehtib kelle tahes kohta.
 
Suulises argivestluses kasutatakse väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk [[reema]].