Ava peamenüü

Muudatused

keel+siseviited
==Eellugu==
 
[[Benito Mussolini]] oli kade [[Hitler]]i võitude ülepeale ning ta tahtissoovis tõestada oma liitlasele, et Itaalia suudab olla sõjaliselt edukas ning taastada muistse [[Rooma impeerium]]i. Mussolini oli juba 1939. aastal okupeerinud [[Albaania]] ning mitmeid Britide tugipunkte põhjaPõhja-[[Aafrika]]s, kuid see kahvatus [[Saksamaa]] võitude kõrval. [[1940]]. aasta juulis alustas Itaalia ajakirjandus Kreeka ründamist, süüdistades teda brittide toetamises. Samuti üritati provotseerida Kreeka armeed. Näiteks uputati torpeedorünnakuga [[15. august]]il [[1940]] Kreeka [[Tinos]]e sadamas seisnud kergeristleja Elli. Samuti lendasid Itaalia lennukid pidevalt Kreeka õhuruumis.
 
Kuid kuna Kreeka ei allunud manipuleerimisele, tehti [[Rooma]]s toimunud konverentsil [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1941]] lõplik otsus sõja kasuks. Seal olid poliitikud ja sõjaväelased üksmeelselt optimistlikult veendunud eelseisva kampaania edukuses. Ainult kindralstaabi ülem Marssal [[Pietro Badoglio]] suhtus sõjakäiku negatiivselt, arvates, et ründavad jõud on liiga väikesed, ning tegi ettepaneku viia Albaaniasse veel 20 diviisi sõjaväge. Selle mõtte laitis aga maha kohalik ülemus Albaanias, kindral [[Sebastiano Visconti Prasca]], kelle arvates olid jõud [[invasioon]]iks täiesti piisavad. KindraliKindral Prasca arvas, et mõtekas on lisada kolm diviisi sõjaväge alles pealepärast esimese faasi lõppu, kui vallutatud on [[EpirusÍpeiros]].
 
 
==Itaalia ultimaatum ja sõjategevus 28. oktoobrist 14. novembrini==
 
Niisiis esitas 28. oktoobri esimestel tundidel Itaalia suursaadik [[Ateena]]s Kreeka diktaator Ioannis Metaxasele ultimaatumi, mis tähendanuks sisuliselt riigi okupeerimist ning lükati seetõttu tagasi. Juba mõne tunni pärast samal päeval algas sõjategevus. Itaalia vägede koosseisu kuulus 530 000 meest, millele Kreekal oli vastu panna 300 000 sõdurit. Itaalia suurtükkidsuurtükid hakkasid pommitama Kreeklastekreeklaste positsioone, millele peagi järgnes rünnak, mis löödi aga tagasi. Itaalia jätkas aga kampaaniat, kuigi ebaõnnestunult, ning neil õnnestus vallutada vaid [[Konitsa]] linn.
 
==Kreeka vasturünnak ja patiseis 14. novembrist 1940 8. märtsini 1941==
==Itaalia ja Saksamaa rünnak 9. märtsist 23. aprillini 1941==
 
Hitler nägi, et Itaalia vajab Kreeka alistamiseks abi. Samal ajal, kui Saksamaa valmistus Kreekat ründama läbi liitlase Bulgaaria kaudu, tugevdas Itaalia oma jõude Albaanias ning asus 9. märtsil üldpealetungile, mille eesmärgiks oli kanda sõjategevus üle Kreeka territooriumile. Üldpealetung kestis 20. märtsini ning Itaalia saavutas selles vähest edu, kuid rindejoon oli endiselt Albaanias.
 
Alles Saksa vägede rünnak [[6. aprill]]il [[1941]] tõi sõjategevusse pöörde. Kahe suure vastasega ei suutnud Kreeka sõdida ning [[23. aprill]]il [[1941]] kirjutas Kreeka sõjaväejuht [[Georgios Tsolakoglou]] [[Thessaloniki]]s alla kapitulatsiooniaktile, mille võttis Saksamaa poolt vastu kindral [[Alfred Jodl]] ja Itaalia poolt kindral Ferrero.
 
==Sõjategevuse kronoloogia==
 
'''1940'''
:*28. oktoober: Kell 5.30 hommikul ületasid [[Itaalia]] väed [[Albaania]] piiri ja sisenesid [[Kreeka]]sse. Kell 6.00 andis Itaalia saadik Kreekas üle ultimaatumi, mis sisuliselt tähendab maa okupeerimist. KreeklaasedKreeklased lükkasid ultimaatumi tagasi.
:*1. november: Itaalia väed jõudsid Kalamase jõeni. Itaalia lennukid pommitasid [[SalonikaThessaloniki]]t, [[CorfuKorfu]]t ja [[Kreeta]]t. Surma sai üle 300 tsiviilisiku.
:*2. november: [[Türgi]] kuulutas ennast neutraalseks sõjas Itaalia ja Kreeka vahel, kuid viis 37 diviisi [[Bulgaaria]] ning Kreeka piiri lähedale ja hoiatas Bulgaariat mitte sekkumast.
:*3. november: Vouvousa küla lähedal piirasid Kreeka rügemendid ümber Itaalia III Alpini diviisi ja võtsid 5000 vangi.
:*4. november: Algas kreeklaste vasturünnak. Päeva lõpuks jõuti KorceKorçë-Peratia teeni.
:*5. november: Itaalia pommitajad pommitasid PiraeusiPireust.
:*10. november: Itaalia kindral Soddu vahetas välja kindral Prasca.
:*16. november: Kuni 3500 Briti sõjaväelast on toimetatud PiraeusiPireusesse Aleksandriast, Egiptusest.
:*18. november: [[Benito Mussolini|Mussolini]] teatas, et oli sunnitud ründama Kreekat, kuna viimane oli oma mereväebaasid ja lennuväljad liitlaste käsutusse andnud.
:*19. november: Kreeklased vallutasid Erseka[[Ersekë]], strateegiliselt tähtsa sõlmpunkti Albaanias, ja jätkavad kiiret edasitungi Koritsa[[Korçë]] suunas.
:*22. november: KoritsaKorçë langes kreeklaste kätte. Itaallased on Kreekast välja löödud. Võetakse 2000 vangi ning saagiks saadakse 135 välisuurtükki ja 600 kuulipildujat.
:*30. november: Kreeka väed jätkasid ägedate lahingutega edasiliikumist Albaanias. Kreeka III korpuse väed sisenesid [[Pogradec]]i linna.
:*3. detsember: Kreeklased vallutasid [[SarandeSarandë]] linna Albaanias.
:*13. detsember: Vastukaaluks võimalikele Briti lennuväebaasidele Kreekas, mis võiksid teoreetiliselt ohustada Polesti õliväljasid Rumeenias, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] välja direktiivi nr. 20 Kreeka okupeerimiseks Saksa vägede poolt.
:*23. detsember: [[Joonia meri|Joonia mere]] rannikul jõudsid Kreeka väed välja [[Himarra]] linnani.
:*3. jaanuar: Esimesed Saksa lennuväeüksused saabusid Albaaniasse itaallastele abiks.
:*6. jaanuar: [[Winston Churchill]] lubab, et sakslaste invasiooni korral tuleb [[Suurbritannia]] kreeklastele appi.
:*8. jaanuar: Kreeklased alustasid rünnakuid Klisurale[[Klisura]]le oma jätkuva pealetungi käigus.
:*10. jaanuar: Klisura langes Kreeka vägede kätte pealepärast seda, kui neli Itaalia diviisi taganesid sellest piirkonnast.
:*14. jaanuar: Briti kindral [[Archibald Wavell]] saabus [[Ateena]]sse, et kohtuda seal Kreeka väejuhatusega. Kreeklased nõudsid lisaks oma 13 diviisile itaallaste vastas ja neljale [[Bulgaaria]] piiri ääres üheksat Briti diviisi ja tugevaid õhujõude. Wavell suudab pakkuda vaid murdosa sellest.
:*19. jaanuar: [[Benito Mussolini]] kohtus Berchtesgardenis [[Saksamaa]]l [[Adolf Hitler]]iga. Viimane lubas itaallastele Albaaniasse abiks saata kahe ja poole diviisi tugevuse armeekorpuse. Hinnaks sellele oli Mussolini täielik allumine Hitlerile militaarsetes küsimustes.
:*17. veebruar: Türgi ja Bulgaaria sõlmisid [[Sofia]]s sõpruslepingu. Saksamaa surve tõttu nõustub Türgi Saksa vägede kohalolekuga Bulgaarias. Ühtlasi blokeerib leping potensiaalsepotentsiaalse Briti-Türgi liidu.
:*23. veebruar: Kreeka valitsus otsustas vastu võtta brittide poolt pakutava abi. Plaanitud väekontingendi suuruseks oli 100000 meest koos vastava suurtükiväe ja tankide toetusega.
:*4. märts: Ateenasse saabus Briti kindral Wilson, et võtta enda peale liitlaste maaväegedemaavägede üldjuhtimine. Algas operatsioon Lustre: liitlasvägede ja materjalide transport Põhja-Aafrikast Kreekasse.
:*9. märts: 11 Itaalia jalaväediviisi pluss soomusdiviis ründasid pealepärast tugevat suurtükiväe ja lennuväe pommirünnakut kreeklaste positsioone Albaanias. Hästi kaevunud ja eelnenud propagandast hoiatatud Kreeka väed löövad rünnakud tagasi.
:*16. märts: Suutmata kreeklaste kaitset murda, lõpetatakse rünnakud. Itaallased kaotasid 12000 meest langenute ja haavatutena.
:*6. aprill: Saksa väed tungivad Bulgaariast Kreekasse.
 
22 753

muudatust