Redaktsioon: 29. november 2011, kell 16:29 redigeeri Hauzy (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2011, kell 16:32 redigeeri eemalda Hauzy (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: ==Sünkroonmootor== [[Pilt:Kaivitusmahise momenditunnusjoon.png\|pisi\|''Joonis 1''. Sünkroonmootori tööpõhimõte]] Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (''joonis 1''). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusga veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. [[Pilt:Kahepooluseline synkroonmootor.png\|pisi\|''Joonis 2''. Kahepooluseline sünkroonmootor]] 14. rida: [[Pilt:Synkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm.png\|pisi\|''Joonis 3''. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm (a) ja momendi-nurgatunnusjoon (b)]] Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud ''joonisel 3''. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle π/2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla π/4). [[Pilt:Kaivitusmahise-momenditunnusjoon.png\|pisi\|''Joonis 4''. Sünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon 1 ja asünkroonmähise momendikõver 2]] Sünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon kujutab endast horisontaalset sirgjoont 1 (''joonis 4''). Sünkroonmootori käivitamisel sageduse sujuva suurenemisega tõuseb mehaaniline tunnusjoon koos sagedusega ülespoole ning koos sellega suureneb kiirus ja tõuseb mootori tööpunkt. Sageduse vähendamisel, aga langeb tunnusjoon allapoole. Sünkroonmootori otse võrku käivitamiseks on rootoril olemas asünkroonkäivitusmähis, mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus sünkroonkiiruse lähedale, tõmbub mootor teatud kiiruse ja momendil sünkroontalitusse. Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad nn U-kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust. Kõveratel on olemas miinimum punkt, milles staatorivool on sama võimsuse juures kõige väiksem. Selles punktis tarbib masin aktiivvõimsust. Ergutusvoolu vähendamiseks ehk alaergutamisel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivse iseloomuga voolu, üleergutamisel aga pingest etteruttavat ehk mahtuvusliku iseloomuga voolu. Seega saab ergutusvoolu reguleerimisega muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat.

Sünkroonmootor: erinevus redaktsioonide vahel