Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
allikad kokku |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha|viljakehad]] moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="
Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda [[pöök|pöögiliikide]] (''[[Fagus]]''), [[pappel|papli]] (''[[Populus]]''), [[harilik haab| hariliku haava]] (''[[Populus tremula]]''), [[kask|kase]] (''[[Betula]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]'') ja [[harilik mänd | hariliku männiga]] (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref
{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=2008-05-17 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>▼
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga.<ref name="Hansen"/>
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks [[hirvepähkel|hirvepähklid]] (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja [[juurepähkel|juurepähklid]] (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt [[hallitusseen]]ed (''[[Penicillium]]'') ja [[tatik]]ud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"/>▼
Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgnevaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i hind. <ref> Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo,▼
▲Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks [[hirvepähkel|hirvepähklid]] (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja [[juurepähkel|juurepähklid]] (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt [[hallitusseen]]ed (''[[Penicillium]]'') ja [[tatik]]ud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="
Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), July-September, 2011</ref>▼
▲Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgnevaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i hind. <ref
==Etümoloogia==
Sõna trühvel tuleneb [[Ladina keel | ladinakeelsest]] terminist ''[[tuber]]'', mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". ''Tuber'''ist sai sõna ''tufer'', millest [[Euroopa]]s tuletati mitmeid erinevaid termineid: [[Prantsusmaa | prantsuse]] keeles ''truffe'', hispaania keeles ''trufa'', [[Taani|taani]] keeles ''Trøffel'', [[Saksamaa | saksa]] keeles ''Trüffel'', [[Rootsi|rootsi]] keeles ''tryffel'', [[Holland | hollandi]] keeles ''truffel'', [[Poola|poola]] keeles ''trufel'', [[Horvaatia|horvaatia]] keeles ''tartuf'', [[Portugal|portugali]] keeles sõnad ''trufa'' ja ''túbera'' on sünonüümid.<ref
==Tüübid==
===Valge trühvel===
[[
Valge trühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast: [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis, linna [[Alba]] lähedalt. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu
[[Tamm]]e (''[[Quercus]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]''), [[harilik haab | hariliku haava]](''[[Populus tremula]]''), [[pappel | papli]] (''[[Populus]]'') ja [[pöök | pöögi]] (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemikas kuni pruunikas valge mormoriseeringuga.<ref name = "Carluccio03"
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksjonil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]'s, [[Hong Kong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2007-12-02 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2007-12-02}}</ref>
''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia |Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[the Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/>
===Must trühvel===
[[
Must trühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''T. melanosporum'') on saanud nime [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal oli [[Prantsusmaa]] trühvlisaagiks ligikaudu 1000 tonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Saagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: hetkesisuga on selleks ligikaudu 20 tonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim trühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga.
===Hiina trühvlid===
[[Hiina]] trühvel (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' 'iks) on must talvetrühvel, mis pärineb [[Hiina]]st. Tänu nende rikkalikule kasvule eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' 'i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlieksportijad või [[delikatessipood|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' 'ina.<ref
===Burgundia trühvel===
40. rida ⟶ 45. rida:
===Teised liigid===
[[
Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja [[Scorzone]]'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii liigi säilimise seisukohast kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad oregoni valged trühvlid (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''.
[[Pekani-hikkoripuu trühvel]] (''[[Tuber lyonii]]''<ref
===Trühvlisarnased liigid===
Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetele maa-aluste seente [[perekond|perekondadele]]. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui kõrbe trühvleid, mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Harti trühvliks nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''t ehk boheemia trühvlit on tarvitatud [[Saksamaa]]l.<ref name
==Ajalugu==
53. rida ⟶ 59. rida:
===Antiikaeg===
Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref> Chiera, E. : "Nos. 58 and 112", ''Sumerian Epics and Myths'', Chicago, 1934 </ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a.. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; [[Plutarch]] ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul, [[Juvenal]] spekuleeris, et äike ja vihm on vaid trühvlite moodustumisele kaasaaitavad tegurid. [[Cicero]] pidas trühvleid "maa lasteks", kuid [[Dioscorides]]e arvates olid need vaid juuremügarad. <ref name="Ramsbottom53"/>
[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]'lt, [[Carthage]]'st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui tänapäeval.<ref name="Ramsbottom53"/>
===Keskaeg===
Trühvleid kasutati [[keskaeg|keskajal]] väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal [[Bartolomeo Platina]], kes täheldas, et trühvlijahis pole [[Notza]] emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist.<ref
===Renessanss ja kaasaeg===
63. rida ⟶ 70. rida:
==Kultiveerimine==
[[
[[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:
''Haritud mehed on otsinud teed saladuseni, ja unistanud, et nad avastavad "seemne". Nende unistused läksid luhta: saagikoristusele ei järgnenud kunagi külvamist, kuid see ehk ongi hea, kuna üheks kõige suuremaks väärtuseks trühvlite juures on nende kallidus. Võimalik, et neid ei hinnataks siis nii kõrgelt, kui nad oleksid odavamad.''
Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.
[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi nende tammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede lähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri
▲Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.
▲[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi nende tammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede lähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri viljakehade koguseid. [[1855]]. aastal sai [[Rousseau]] [[Pariis]]is toimunud Maailma Laadal selle eest auhinna.
Kogu [[Lõuna-Prantsusmaa]]l vaimustuti õnnestunud katsetest ning hakati trühvleid kultiveerima. Hästi kasutati ära lubjakivirikast pinnast ja kuiva ning kuuma kliimat, mida trühvlid kasvamiseks vajavad. 19. sajandi lõpus hävitas [[viinapuutäi]]de epideemia [[Lõuna-Prantsusmaa]]l palju [[viinamarjaistand]]usi. Uus [[epideemia]] hävitas suure osa sealsetest [[siidiuss]]idest, muutes [[mooruspuu]]de kasvatamise kasutuks. Seega vabanesid trühvlite kasvatamiseks suured maa-alad. Istutati tuhandeid trühvlitega mükoriisat moodustavaid puid – see viis trühvlisaagi 19. sajandil lõpuks tuhandete tonnideni. [[1890]]. aastal hõivasid trühvliistandused 750 ruutkilomeetrit maad.
84. rida ⟶ 90. rida:
1999. aastal koristati esimesed austraalia trühvlid ja seda pärast kaheksat aastat tööd [[Tasmaania]] pinnal. Puud n-ö nakatati trühvlitega lootuses luua kohalik trühvlitööstus. Nende edu ja sel moel saadud trühvlite kvaliteet on julgustanud väiketööstuse kujunemist. [[Lääne-Austraalia]] ettevõte [[The Wine and Truffle Co]] koristas oma esimese saagi [[2004]]. aastal. [[2005]]. aastal õnnestus neil leida 1 kilogrammi raskune trühvel. [[2008]]. aastal suutsid nad hinnanguliselt koguda 600 kg trühvleid oma istanduse viljakast pinnasest, mis paiknes Manjimupis. Edaspidi on The Wine and Truffle Co oma tootmisala laiendanud külmemate [[Victoria]] ja [[New South Wales]]i regioonide suunas.
[[Tasmaania]] trühvlikasvatajad Michael ja Gwynneth Williams leidsid [[2010]]. aasta juunis oma valduselt Myrtle Bankil (paikneb [[Launceston]]i lähedal) [[Austraalia]] suurima trühvli. See kaalus 1,084 kg. <ref name="Launceston
==Otsimine==
[[
Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud [[siga|sigade]] (trühvlisigade) või siis [[koer]]te abil. Hetkel on ainsaks tunnustatud tõuks [[romagna veekoer]], kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat [[tõug]]u. <ref
{| class="wikitable"
|-
104. rida ⟶ 110. rida:
==Kulinaaria==
[[
Tänu oma kõrgele hinnale ja pikantsele maitsele kasutatakse trühvleid kokkuhoidlikult. Kaubanduses võib neid leida värske ja rikkumata toote kujul või säilitatuna enamasti kerges soolvees.
113. rida ⟶ 119. rida:
===Trühvliõli===
Trühvliõli kasutatakse sageli palju odavama ja mugavama aseainena trühvlitele, selleks et maitsestada või tuua toiduvalmistamises paremini trühvlite maitset ja aroomi esile. Suur osa toodetud trühvliõlist ei sisalda aga ainsatki trühvlit.<ref name=Patterson2007
===Trühvliviin===
Märkimisväärne osa turustatavast trühvliõlist on valmistatud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on [[2,4-dithiapentaan]]. Sedasi on valmistatud ka enamik muid trühvlitooteid. Kuid alkoholis on trühvlimaitse edasiandmiseks kasutatud ehedaid trühvleid. Esimese trühvliviina, Black Moth Vodka, näol on tegemist hariliku viinaga, millesse on lisatud musti [[Périgord]]i trühvleid (''[[Tuber melanosporum]]'''it). Peamiselt kasutatakse kõnealust alkoholi puhtal kujul, kuid ka segatuna mitmetesse kokteilidesse. Leidub hulgaliselt kokki, kes kasutavad trühvliviina toitude maitsestamiseks. Selleks aurustatakse alkohol toiduvalmistamise ajal, trühvlile omane aroom aga säilib.
==Vaata ka==
125. rida ⟶ 129. rida:
==Viited==
{{Viited
<ref name="Tedersoo"> Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011 </ref>
<ref name="Arusoo"> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid – Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref>
<ref name="summer">{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate=2008-05-17 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref>
▲<ref name="angelfire">{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=2008-05-17 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>
<ref name="Hansen"> Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 2008-05-17 </ref>
<ref name="Cordero"> Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo,
▲Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), July-September, 2011</ref>
<ref name="Simpson">Simpson J, Weiner E.(eds)(1989) ''Oxford English Dictionary'', 2nd edition, Clarendon Press, ISBN 0-19-861186-2</ref>
<ref name="croatia"> [http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>
<ref name="Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref>
<ref name="Fabre">Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23/12/2009</ref>
<ref name="nature08867"> [http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7291/full/nature08867.html "Périgord black truffle genome uncovers evolutionary origins and mechanisms of symbiosis"] Nature 464, 15. aprill 2010</ref>
<ref name="thenibble">"Truffle scams" in [http://www.thenibble.com/reviews/main/vegetables/truffle-glossary.asp#scams Truffles: An Overview and Glossary]. Retrieved 22 March 2008.</ref>
<ref name="Butters">{{cite journal|author=Fred K. Butters|title=A Minnesota Species of Tuber|journal=Botanical Gazette|volume=35|issue=6|pages=427–431|url=http://www.jstor.org/stable/2556357}}</ref>
<ref name="Trappe">{{cite journal|author=J.M. Trappe, A.M. Jumpponen and E. Cázares|title=NATS truffle and truffle-like fungi 5: ''Tuber lyonii'' (=''T. texense''), with a key to the spiny-spored ''Tuber'' species groups|journal=Mycotaxon|volume=60|year=1996|pages=365–372|url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59575/0060/0365.htm}}</ref>
<ref name="caes">{{cite web|url=http://www.caes.uga.edu/commodities/fruits/pecantruffles/index.html|author=Tim Brenneman|title=Pecan Truffles|accessdate=2010-06-03}}</ref>
<ref name="Ramsbottom53">{{cite book | author = Ramsbottom J | year = 1953 | title = Mushrooms & Toadstools | publisher = Collins | id = ISBN }}</ref>
<ref name="Benjamin"> Benjamin, D. R. (1995): "Historical uses of truffles", ''Mushrooms: Poisons and Panaceas — A Handbook for Naturalists, Mycologists and Physicians'', New York: WH Freeman and Company, pp. 48–50, ISBN 0716726009 </ref>
<ref name="Launceston">{{cite web| title=Northeast growers break record with 1084g truffle find| url=http://www.examiner.com.au/news/local/news/business/northeast-growers-break-record-with-1084g-truffle-find/1869406.aspx| publisher=[[The Examiner]]| date=27 June 2010}}</ref>
<ref name="ABC Radio">Australia's ABC Radio, Local Radio network, "Australia All Over" program, 27 June 2010</ref>
<ref name="Simmons"> Krista Simmons (28 August 2009): "On the hunt for truffles in Western Australia", Los Angeles Times, 2009-08-31. "Traditionally, truffle hunters — the Aussies call them "punters" — have used pigs to track their prey. More recently, punters have started using dogs, which, unlike pigs, will settle for a biscuit instead of chowing down on the truffle."</ref>
<ref name=Patterson2007>{{cite news |url=http://www.nytimes.com/2007/05/16/dining/16truf.html |title=Hocus-Pocus, and a Beaker of Truffles |accessdate=2008-05-17 |author=Daniel Patterson |date= 16 May 2007 |publisher=New York Times |quote=Most commercial truffle oils are concocted by mixing olive oil with one or more compounds like 2,4-dithiapentane }}</ref>
<ref name="mycorrhizalsystems"> [http://www.mycorrhizalsystems.com/vodka-natural-way-taste-truffles "VODKA – the natural way to taste truffles?"] Mycorrhizal Systems Ltd, 21. aprill 2010 </ref>
}}
==Välislingid==
|