Erinevus lehekülje "Tervetoon" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
[[Pythagoras]]e traditsioonis ilmneb puhta kvindi (helisageduste suhe 3:2) ning puhta kvardi (helisageduste suhe 4:3) erinevus tervetooniga (helisageduste suhe 9:8). Juba [[Eukleides]] võttis üle aristokseenliku terminoloogia, mistõttu mõiste "tervetoon" muutus mitmetähenduslikuks.
 
Renessansi ajal hakati puhta tertsi (5:4) kasutuselevõtu tõttu tegema vahet suurel tervetoonil (9:8) ja väiksel tervetoonil (10:9) (puhas suur terts = suur tervetoon + väike tervetoon). See vahe kehtib ainul [[puhas häälestus|puhta häälestuse]] puhul, kuna erinevatemuude temperatsioonidehäälestuste korralpuhul on tervetoonil taas uued proportsioonid. Enamasti elimineeritakse [[süntooniline komma]] (erinevus suure ja väikse tervetooni vahel), nii et tervetoon on kõigi tavaliste temperatsioonide kontekstis üheselt mõistetav intervall, mis tugineb definitsioonile "tervetoon = kvint - kvart".
 
Antiigi helisüsteemis kerkisid peale [[Philolaos]]e/Eukleidese ja Aristoxenose diatooniliste [[tetrakord]]ide esile veel väga paljud erinevad diatoonilised tetrakordid, näiteks [[Didymos]]e tetrakordid, mille puhul tänapäeva muusikateoreetikud räägivad suurtest ja väikestest tervetoonidest intervallide suhetega vastavalt 9:8 ja 10:9.