Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  10 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
 
'''Lõigustumine''' on [[sügoot|sügoodi]] jagunemine [[mitoos|mitoosi]] teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma-tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk [[moorula]], millest hiljem areneb [[blastula]]. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
[[Embrüoloogia|Embrüoloogias]] tähendab lõigustumine varajase [[embrüo]] rakkude jagunemist. Paljude liikide sügoodid teevad läbi rakujagunemise ilma kasvamiseta, mille käigus tekib rakkude kogum, mis on sama suurusega kui algne [[sügoot]]. Lõigustumise tulemusena tekivad rakud, mida nimetatakse blastomeerideks. Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi ehk [[moorula]]. Lõigustumine lõppeb [[blastula]] moodustamisega.
 
 
Lõigustumine erineb teistest rakujagunemise vormidest sellepoolest, et lõigustumise käigus suureneb rakkude arv ilma rakumassi suurenemiseta. See tähendab seda, et iga õnnestunud jagunemise käigus tuuma suhe [[tsütoplasma]] hulgaga võrreldes kasvab.
 
 
Kiire [[rakutsükkel]] tagatakse kõrge proteiinide taseme säilitamisega, mille ülesanne on kontrollida rakutsükli kulgu. Sellisteks valkudeks on [[tsükliinid]] ja nendega seotud tsükliin-sõltuvad kinaasid (cdk).
Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Sõltuvalt sellest kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal.
Lõigustumine võib olla täielik või osaline, sõltuvalt ootsüüdis sisalduvast rebuhulgast. Kui rebuhulk on suur, siis toimub osaline lõigustumine. Vähese või keskmise rebuhulga korral toimub totaalne jagunemine. Holoblastiliseks nimetatakse [[munarakk|munarakke]], mis lõigustuvad täielikult. Osaliselt lõigustuvad munarakud on meroplastilised. <ref name="Jüri Kärner"> Jüri Kärner. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.'''</ref>
 
 
== Asünkroonne ja sünkroonne lõigustumine ==
Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Selline jaotus sõltub sellest, kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Enamikul loomarühmadel on lõigustumise algus sünkroonne. Hiljem muutub lõigustumine aga asünkroonseks. [[Imetajad|Imetajatel]] on esimene lõigustumine asünkroonne. See tähendab seda, et kaks esimest blastomeeri alustavad kohe alguses asünkroonset lõigustumist.
Sünkroonne lõigustumine toimub kiiremini kui asünkroonne lõigustumine. [[Embrüoloogia|Embrüoloogias]] on sünkroonse lõigustumise pikkus oluline erinevate liikide arengustaadiumide ajalisel võrdlemisel. Sünkroonse lõigustumise pikkus ei sõltu keskkonnast. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
 
== Blastulatsioon ==
Kui täielikul lõigustumisel on blastomeerid erineva suurusega, siis on tegu
totaal-inekvaalse lõigustumisega. Sellise lõigustumise puhul nimetatakse muna animaalse pooluse rakke [[mikromeerid|mikromeerideks]] ja vegetatiivse pooluse rakke [[makromeerid|makromeerideks]]. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
== Holoblastiline lõigustumine ==
Lõigustumise ajal liigub [[embrüo]] [[munajuha|munajuhas]] kuni jõuab [[emakas|emakasse]], kus toimub [[implantatsioon]]. Enne implanteerumist toimub embrüo vabanemine rebukestast.
Implantatsioon – embrüo kinnitumine [[emakas|emaka]] limaskesta sisse. Selle protsessi toimumiseks sekreteerivad trofoblasti rakud proteaase. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
 
== Meroblastiline munarakkude lõigustumine ==
Tuuma/tsütoplasma suhtest sõltub asünkroonsele lõigustumisele üleminek ja blastomeeride moodustumine.
Kõikidel [[putukad|putukatel]] ei esine superfitsiaalset lõigustumist. On ka selliseid putukaid, kellel esineb totaalne lõigustumine. Sellisteks on näiteks parasiitsed putukad. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
 
== Viited ==
76 071

muudatust