Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida:
 
==Rahvuslus tänapäeval==
Tänapäeval puuduvad katalaani [[rahvuslus]]el üheselt selged eesmärgid – on neid, keda rahuldab praegune olukord, on neid kes sooviksid [[Kataloonia]]le senisest suuremat [[autonoomia]]t ja on ka neid, kes näeksid [[Kataloonia]]t iseseisva riigina. Aastatel 2000 – 2007 läbiviidud küsitluste kohaselt on iseseisvuse vastased ülekaalus iseseisvuse pooldajate üle<ref>[http://www.icps.es/sondeigs.asp?con=35&apr=1#35], Institut de Ciencies Politiques i Socials , 2000-2007</ref>. Siiski pooldatakse enamasti järjest laienevat [[autonoomia]]t [[Hispaania]] riigi koosseisus, mille peamisteks väljendusteks peetakse [[Kataloonia]] [[institutsioon]]ide võimu suurendamist täiendava [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimise]] ja iseseisva [[rahanduspoliitika]] loomise tulemusena.<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>
 
2006. a toimus [[Kataloonia]]s [[referendum]] 1979. a taastatud [[autonoomia]] laiendamise küsimuses: 73,9 % hääletanutest oli selle poolt ning 20,8% vastu, seejuures osalusprotsent oli aga rekordiliselt madal – 49%. [[Referendum]]il vastu võetud muudatused, mis hakkasid kehtima 9. augustil 2006. a, andsid kohalikule [[parlament|parlamendile]] senisest suurema autoriteedi maksu-ja justiitsküsimustes ning [[katalaanid]]ele [[rahvus]]e staatuse [[Hispaania]]s. Samuti suurenes [[Kataloonia]] kontroll lennujaamade, sadamate ja immigratsiooniküsimuste üle.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/5091572.stm Catalonia endorses autonomy plan], BBC, 19. juuni 2006</ref>