Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
==Rahvusluse juured==
Katalaani [[rahvuslus]] hakkas esmalt populaarsust koguma [[19. sajand]]i esimesel poolel, kui eelneva sajandi jooksul [[Bourbonid|Bourbonide dünastia]] poolt kehtestatud standardiseerimismeetmed, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] tihedam sidumine ülejäänud [[Hispaania]]ga, olid olnud ebaedukad ning tekitasid paljudes [[katalaanid|katalaanides]] vastumeelsust<ref name=" Enciclopedia Catalana "> [http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia </ref>. [[19. sajand]]il alanud kultuuriline Renaixença liikumine ja
===''Renaixença''===
14. rida:
===Industrialiseerimine===
[[Kataloonia]] rahvuslik taassünd ning
Kuigi ''Renaixença'' oli algselt eelkõige [[Barcelona]] keskne elitaarne liikumine, siis hiljem levisid ja kogusid tema ideed populaarsust ka industrialiseerimise käigus tekkinud tööstusliku [[keskklass]]i ning maapiirkondade elanike hulgas, kusjuures mõlemad grupid toetasid liikumist erinevatel ja isegi vastandlikel põhjustel. Tööstuslik keskklass pooldas ''Renaixençat'', kuna see pakkus alternatiivset identiteeti tagurlikule ja põllumajanduslikule [[Hispaania]]le. Maapiirkondade elanikud omakorda üritasid rahvuslust ära kasutada, et säilitada oma [[traditsioon]]ilist eluviisi ja kombeid.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>
20. rida:
==Rahvuslus 20. sajandil==
[[20. sajand]]i esimeste aastakümnete peamiseks rahvuslikuks [[partei]]ks [[Kataloonia]]s oli 1901. a loodud Regionalistide Liiga ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Lliga Regionalista''). Antud perioodi peamiseks saavutuseks oli nn Kataloonia Ühenduse ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Mancomunitat de Catalunya'') loomine. Kataloonia Ühendus oli 1914. a loodud [[institutsioon]], mis ühendas ühtseks tervikuks neli katalaani [[provints]]i: [[Barcelona provints|Barcelona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] ja [[Girona provints|Girona]].
Siiski ei kestnud loodud [[institutsioon]] kuigi kaua - Kataloonia Ühendus kaotati juba 1925. a
Sellest hoolimata, sai [[Kataloonia]] juba seitse aastat hiljem, 1932. a ametliku [[autonoomia]] staatuse, kui [[referendum]]il võeti vastu Autonoomia statuut, millega loodi uus regionaalne omavalitsus – ''Generalitet de Catalunya''. Antud [[autonoomia]] oli lühiajaline ja kestis ainult kaks aastat, kuni 1934. a oktoobrini, kui omavalitsuse [[president]] Lluis Companys, kartes [[Kataloonia]] [[autonoomia]] pärast, kuulutas välja iseseisva [[Kataloonia]] riigi [[Hispaania]] föderatsiooni koosseisus. Välja kuulutatud iseseisvus sai siiski kesta vaid 10 tundi ning selle tagajärjeks oli kogu [[Kataloonia]] [[valitsus]]e kinnipidamine ja vangistamine, mis kestis kuni 1936. a veebruarini.
| |||