Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
====''Renaixença''====
Katalaani [[rahvuslus]]e arengus mängis olulist rolli [[19. sajand]]il populaarsust kogunud ''Renaixença'' ([[eesti keel|eesti k.]] taassünd) liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830ndatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] omavalituse ning [[institutsioon|institutsioon]]ide taastamine, [[katalaani keel]]ele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. a, kui Bonaventura Carles Aribau avaldas oma „Oodi isamaale“<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>.
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teistele [[romantism|romantistlik]]-rahvuslikele liikumistele rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil [[Kataloonia]] seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.<ref name=" Enciclopedia Catalana "> [http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia </ref>
Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>.
Tuntuimateks katalaani [[rahvuslus]]e ideoloogideks antud perioodist on Valenti Almirall (1841 – 1904) ja Enric Prat de la Riba (1870 – 1917)<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>. Seejuures Almiralli „Lo Catalanisme“ (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile <ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>. Antud perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli poolt välja antav ''Diari Catala'' (1879). ====Industrialiseerimine====
[[Kataloonia]] rahvuslik taassünd ning [[industrialiseerimine]] olid omavahel tihedalt seotud protsessid. [[Kataloonia]] näol oli [[19. sajand]]i algul, [[Baskimaa]] kõrval, tegu ühe enim arenenud ning industrialiseerituima piirkonnaga kogu [[Hispaania]]s. [[Industrialiseerimine]] oli üheks [[Kataloonia]] regionaalse identiteedi aluseks, kuna tänu sellele eristus tööstuslik [[Kataloonia]] selgelt valdavalt põllumajanduslikust [[Hispaania]]st.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
Kuigi ''Renaixença'' oli algselt eelkõige [[Barcelona]] keskne elitaarne liikumine, siis hiljem levisid ja kogusid tema ideed populaarsust ka industrialiseerimise käigus tekkinud tööstusliku [[keskklass]]i ning maapiirkondade elanike hulgas, kusjuures mõlemad grupid toetasid liikumist erinevatel ja isegi vastandlikel põhjustel. Tööstuslik keskklass pooldas ''Renaixençat'', kuna see pakkus alternatiivset identiteeti tagurlikule ja põllumajanduslikule [[Hispaania]]le. Maapiirkondade elanikud omakorda üritasid rahvuslust ära kasutada, et säilitada oma [[traditsioon]]ilist eluviisi ja kombeid.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>
17. rida ⟶ 21. rida:
[[20. sajand]]i esimeste aastakümnete peamiseks rahvuslikuks [[partei]]ks [[Kataloonia]]s oli 1901. a loodud Regionalistide Liiga ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Lliga Regionalista''). Antud perioodi peamiseks saavutuseks oli nn Kataloonia Ühenduse ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Mancomunitat de Catalunya'') loomine. Kataloonia Ühendus oli 1914. a loodud [[institutsioon]], mis ühendas ühtseks tervikuks neli katalaani [[provints]]i: [[Barcelona provints|Barcelona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] ja [[Girona provints|Girona]].
Siiski ei kestnud loodud [[institutsioon]] kuigi kaua - Kataloonia Ühendus kaotati juba 1925. a [[Primo de Rivera]] [[diktatuur]]i tulemusena.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
Sellest hoolimata, sai [[Kataloonia]] juba seitse aastat hiljem, 1932. a ametliku [[autonoomia]] staatuse, kui [[referendum]]il võeti vastu Autonoomia statuut, millega loodi uus regionaalne omavalitsus – ''Generalitet de Catalunya''. Antud [[autonoomia]] oli lühiajaline ja kestis ainult kaks aastat, kuni 1934. a oktoobrini, kui omavalitsuse [[president]] Lluis Companys, kartes [[Kataloonia]] [[autonoomia]] pärast, kuulutas välja iseseisva [[Kataloonia]] riigi [[Hispaania]] föderatsiooni koosseisus. Välja kuulutatud iseseisvus sai siiski kesta vaid 10 tundi ning selle tagajärjeks oli kogu [[Kataloonia]] [[valitsus]]e kinnipidamine ja vangistamine, mis kestis kuni 1936. a veebruarini.
1936. – 1939. a kestnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] tulemusena sai [[Hispaania]]st taaskordselt [[diktatuur]]iriik. Ligi 40 aastat (1939 – 1975) kestnud kindral [[Franco]] diktatuuril olid laastavad mõjud [[katalaani keel]]ele ja [[kultuur]]ile. [[Kataloonia]]lt võeti ära paljud Teise vabariigi ajal kätte võidetud privileegid . Näiteks kaotati diktatuuri ajal kõik [[Kataloonia]] poliitilised ja kultuurilised [[institutsioon]]id ja keelati ära [[katalaani keel]]e kasutamine. Katalaani [[rahvuslus]]e ülalhoidmises [[diktatuur]]i ajal oli suurim roll rahvuslikult meelestatud [[eliit|eliidil]], kellel õnnestus 1960ndatel ja 1970ndatel mitmete erinevate meetmete tulemusel muuta katalaani [[rahvuslus]] kitsast elitaarsest liikumisest jällegi massiliikumiseks. [[Franco]] režiimi ajal oli [[rahvuslus]]e peamiseks eesmärgiks [[demokraatia]] taastamine [[Hispaania]]s, [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i tunnustamine ning [[autonoomia]] taastamine.<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>
[[Demokraatia]], [[Hispaania kodusõda|kodusõja]] eelne [[omavalitsus]] ning [[autonoomia]] taastati 1970ndate lõpus. [[Kataloonia]] [[omavalitsus]] ''Generalitet de Catalunya'' taastati 1977. a, kui riiki naasis eksiilis viibinud [[omavalitsus]]e [[president]] Josep Tarradellas ning 1979. a [[referendum]]iga võeti uuesti vastu Autonoomia statuut, mis kinnitas [[Kataloonia]] ametliku [[autonoomia]] staatuse.<ref name="Generalitet de Catalunya"> [http://www20.gencat.cat/portal/site/culturacatalana/menuitem.0b9b63f2f0392d88f94a9710b0c0e1a0/?vgnextoid=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextchannel=841c5c43da896210VgnVCM1000000b0c1e0aRCRD&vgnextfmt=default], Generalitet de Catalunya </ref>
===Rahvuslus tänapäeval===
Tänapäeval puuduvad katalaani [[rahvuslus]]el üheselt selged eesmärgid – on neid, keda rahuldab praegune olukord, on neid kes sooviksid [[Kataloonia]]le senisest suuremat [[autonoomia]]t ja on ka neid, kes näeksid [[Kataloonia]]t iseseisva riigina. Aastatel 2000 – 2007 läbiviidud küsitluste kohaselt on iseseisvuse vastased ülekaalus iseseisvuse pooldajate üle<ref>[http://www.icps.es/sondeigs.asp?con=35&apr=1#35], Institut de Ciencies Politiques i Socials , 2000-2007</ref>. Siiski pooldatakse enamasti järjest laienevat [[autonoomia]]t [[Hispaania]] riigi koosseisus, mille peamisteks väljendusteks peetakse [[Kataloonia]] [[institutsioon]]ide võimu suurendamist täiendava [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimise]] ja iseseisva [[rahanduspoliitika]] loomise tulemusena.<ref name=" Guibernau ">„Nationalism and Intellectuals in Nations without State: the Catalan case.“ Political Studies, 48, 1000 – 1001 </ref>
2006. a toimus [[Kataloonia]]s [[referendum]] 1979. a taastatud [[autonoomia]] laiendamise küsimuses: 73,9 % hääletanutest oli selle poolt ning 20,8% vastu, seejuures osalusprotsent oli aga rekordiliselt madal – 49%. [[Referendum]]il vastu võetud muudatused, mis hakkasid kehtima 9. augustil 2006. a, andsid kohalikule [[parlament|parlamendile]] senisest suurema autoriteedi maksu-ja justiitsküsimustes ning [[katalaanid]]ele [[rahvus]]e staatuse [[Hispaania]]s. Samuti suurenes [[Kataloonia]] kontroll lennujaamade, sadamate ja immigratsiooniküsimuste üle.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/5091572.stm Catalonia endorses autonomy plan], BBC, 19. juuni 2006</ref>
Viimane pööre sünduste käigus toimus aga 2010. a, kui Hispaania [[konstitutsioonikohus]] tunnistas kehtetuks mitmeid 2006. a vastu võetud 1979. a [[Kataloonia]] [[autonoomia]] statuudi parandused. Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks 14 artiklit 223-st ning veel 27 artikli puhul leiti, et on vajalik lisada piirav kirjalik tõlgendus.<ref>[http://www.economist.com/node/16490065 A nationality, not a nation], The Economist, 1. juuli 2010</ref>
| |||