Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
===Rahvusluse juured===
Katalaani [[rahvuslus]] hakkas esmalt populaarsust koguma [[19. sajand]]i esimesel poolel, kui eelneva sajandi jooksul [[Bourbonid|Bourbonide dünastia]] poolt kehtestatud standardiseerimismeetmed, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] tihedam sidumine ülejäänud [[Hispaania]]ga, olid olnud ebaedukad ning tekitasid paljudes [[katalaanid|katalaanides]] vastumeelsust<ref name=" Enciclopedia Catalana "> [http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia </ref>. [[19. sajand]]il alanud kultuuriline Renaixença liikumine ja [[industrialiseerimine]] aitasid veelgi [[Kataloonia]] regionaalse identiteedi tugevnemisele.
====''Renaixença''====
Katalaani [[rahvuslus]]e arengus mängis olulist rolli [[19. sajand]]il populaarsust kogunud ''Renaixença'' ([[eesti keel|eesti k.]] taassünd) liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830ndatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] omavalituse ning [[institutsioon|institutsioon]]ide taastamine, [[katalaani keel]]ele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. a, kui Bonaventura Carles Aribau avaldas oma „Oodi isamaale“.
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teistele [[romantism|romantistlik]]-rahvuslikele liikumistele rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil [[Kataloonia]] seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.<ref name=" Enciclopedia Catalana "> [http://www.grec.net/cgibin/hecangcl.pgm?&USUARI=&SESSIO=&NDCHEC=0224838&PGMORI=E Catalanism], Katalaani entsüklopeedia </ref>
Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse. Tuntuimateks katalaani [[rahvuslus]]e ideoloogideks antud perioodist on Valenti Almirall (1841 – 1904) ja Enric Prat de la Riba (1870 – 1917). Seejuures Almiralli „Lo Catalanisme“ (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile <ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>. Antud perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli poolt välja antav ''Diari Catala'' (1879).
| |||