Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
==Katalaani rahvuslus==
'''Katalaani [[rahvuslus]]''' ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''catalanisme'') on [[poliitiline liikumine]], mille eesmärgiks on [[Kataloonia]] poliitilis-kultuurilise eripära tunnustamine [[Hispaania|Hispaanias]].<ref>[http://www.catalanviews.com/node/66 What is catalanism and what does it advocate?], Colomines, Agusti , 2011</ref> Katalaani [[rahvuslus|rahvuslusel]] võib olla mitmeid erinevaid väljendusi alates [[katalaani keel|katalaani keelele]] suurema tunnustuse andmisest kuni iseseisva [[Kataloonia]] riigi loomiseni välja.
===Rahvusluse juured===
8. rida:
Katalaani [[rahvuslus]]e arengus mängis olulist rolli [[19. sajand]]il populaarsust kogunud ''Renaixença'' ([[eesti keel|eesti k.]] taassünd) liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830ndatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] omavalituse ning [[institutsioon|institutsioon]]ide taastamine, [[katalaani keel]]ele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. a, kui Bonaventura Carles Aribau avaldas oma „Oodi isamaale“.
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teistele [[romantism|romantistlik]]-rahvuslikele liikumistele rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil [[Kataloonia]] seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.
Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse. Tuntuimateks katalaani [[rahvuslus]]e ideoloogideks antud perioodist on Valenti Almirall (1841 – 1904) ja Enric Prat de la Riba (1870 – 1917). Seejuures Almiralli „Lo Catalanisme“ (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile <ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>. Antud perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli poolt välja antav ''Diari Catala'' (1879).
====Industrialiseerimine====
[[Kataloonia]] rahvuslik taassünd ning [[industrialiseerimine]] olid omavahel tihedalt seotud protsessid. [[Kataloonia]] näol oli [[19. sajand]]i algul, [[Baskimaa]] kõrval, tegu ühe enim arenenud ning industrialiseerituima piirkonnaga kogu [[Hispaania]]s. [[Industrialiseerimine]] oli üheks [[Kataloonia]] regionaalse identiteedi aluseks, kuna tänu sellele eristus tööstuslik [[Kataloonia]] selgelt valdavalt põllumajanduslikust [[Hispaania]]st.
Kuigi ''Renaixença'' oli algselt eelkõige [[Barcelona]] keskne elitaarne liikumine, siis hiljem levisid ja kogusid tema ideed populaarsust ka industrialiseerimise käigus tekkinud tööstusliku [[keskklass]]i ning maapiirkondade elanike hulgas, kusjuures mõlemad grupid toetasid liikumist erinevatel ja isegi vastandlikel põhjustel. Tööstuslik keskklass pooldas ''Renaixençat'', kuna see pakkus alternatiivset identiteeti tagurlikule ja põllumajanduslikule [[Hispaania]]le. Maapiirkondade elanikud omakorda üritasid rahvuslust ära kasutada, et säilitada oma [[traditsioon]]ilist eluviisi ja kombeid.<ref name="Conversi"> Conversi, Daniele (1997) „The Basques, the Catalans and Spain.“ London: Hurst </ref>
===Rahvuslus 20. sajandil===
23. rida:
===Rahvuslus tänapäeval===
Tänapäeval puuduvad katalaani [[rahvuslus]]el üheselt selged eesmärgid – on neid, keda rahuldab praegune olukord, on neid kes sooviksid [[Kataloonia]]le senisest suuremat [[autonoomia]]t ja on ka neid, kes näeksid [[Kataloonia]]t iseseisva riigina. Aastatel 2000 – 2007 läbiviidud küsitluste kohaselt on iseseisvuse vastased ülekaalus iseseisvuse pooldajate üle. Siiski pooldatakse enamasti järjest laienevat [[autonoomia]]t [[Hispaania]] riigi koosseisus, mille peamisteks väljendusteks peetakse [[Kataloonia]] [[institutsioon]]ide võimu suurendamist täiendava [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimise]] ja iseseisva [[rahanduspoliitika]] loomise tulemusena.
2006. a toimus [[Kataloonia]]s [[referendum]] 1979. a taastatud [[autonoomia]] laiendamise küsimuses: 73,9 % hääletanutest oli selle poolt ning 20,8% vastu, seejuures osalusprotsent oli aga rekordiliselt madal – 49%. [[Referendum]]il vastu võetud muudatused, mis hakkasid kehtima 9. augustil 2006. a, andsid kohalikule [[parlament|parlamendile]] senisest suurema autoriteedi maksu-ja justiitsküsimustes ning [[katalaanid]]ele [[rahvus]]e staatuse [[Hispaania]]s. Samuti suurenes [[Kataloonia]] kontroll lennujaamade, sadamate ja immigratsiooniküsimuste üle.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/5091572.stm Catalonia endorses autonomy plan], BBC, 19. juuni 2006</ref>
Viimane pööre sünduste käigus toimus aga 2010. a, kui Hispaania [[konstitutsioonikohus]] tunnistas kehtetuks mitmeid 2006. a vastu võetud 1979. a [[Kataloonia]] [[autonoomia]] statuudi parandused. Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks 14 artiklit 223-st ning veel 27 artikli puhul leiti, et on vajalik lisada piirav kirjalik tõlgendus.
==Viited==
{{viited}}
| |||