Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
==Katalaani rahvuslus==
'''Katalaani [[rahvuslus]]''' ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''catalanisme'') on [[poliitiline liikumine]], mille eesmärgiks on [[Kataloonia]] poliitilis-kultuurilise eripära tunnustamine [[Hispaania|Hispaanias]]. Katalaani [[rahvuslus|rahvuslusel]] võib olla mitmeid erinevaid väljendusi alates [[katalaani keel|katalaani keelele]] suurema tunnustuse andmisest kuni iseseisva [[Kataloonia]] riigi loomiseni välja.
 
===Rahvusluse juured===
6. rida:
 
====''Renaixença''====
Katalaani [[rahvuslus]]e arengus mängis olulist rolli [[19. sajand]]il populaarsust kogunud ''Renaixença'' ([[eesti keel|eesti k.]] taassünd) liikumine. ''Renaixença'' näol on tegu 1830ndatel alanud poliitilise, kultuurilise ja kirjandusliku liikumisega, mille eesmärgiks oli [[Kataloonia]] omavalituse ning [[institutsioon|institutsioon]]ide taastamine, [[katalaani keel]]ele ametliku tunnustuse saavutamine ning üldisemalt [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i edendamine ning säilitamine. Enamasti peetakse liikumise algusaastaks 1833. a, kui Bonaventura Carles Aribau avaldas oma „Oodi isamaale“.
Renaixença oli liikumine, mis sarnaselt teistele [[romantism|romantistlik]]-rahvuslikele liikumistele rõhutas ajaloo ja ajaloolise kodumaa olulisust rahvusliku identiteedi kujundamisel. Rahvusliku identiteedi loomise ajaloolise baasina kasutati eelkõige [[keskaeg]]a kui perioodi, mil [[Kataloonia]] seadused ja poliitiline organisatsioon olid olnud sõltumatud.
Kui algul oli tegemist elitaarse liikumisega, siis hiljem, tänu kirjanikele ja perioodikaväljaannetele, kes propageerisid igati katalaani keele kasutamist, levis see ka laiematesse massidesse. Tuntuimateks katalaani [[rahvuslus]]e ideoloogideks antud perioodist on Valenti Almirall (1841 – 1904) ja Enric Prat de la Riba (1870 – 1917). Seejuures Almiralli Lo„Lo CatalanismeCatalanisme“ (1886) on käsitletav esimese rahvusliku programmina, milles oli toimunud üleminek [[regionalism]]ilt [[natsionalism]]ile. Antud perioodi olulisemateks [[perioodika]]väljaanneteks olid ajalehed ''La Renaixença'' (1871), mis andis hiljem nime kogu liikumisele, ning Valenti Almiralli poolt välja antav ''Diari Catala'' (1879).
 
====Industrialiseerimine====
[[Kataloonia]] rahvuslik taassünd ning [[industrialiseerimine]] olid omavahel tihedalt seotud protsessid. [[Kataloonia]] näol oli [[19. sajand]]i algul, [[Baskimaa]] kõrval, tegu ühe enim arenenud ning industrialiseerituima piirkonnaga kogu [[Hispaania]]s. [[Industrialiseerimine]] oli üheks [[Kataloonia]] regionaalse identiteedi aluseks, kuna tänu sellele eristus tööstuslik [[Kataloonia]] selgelt valdavalt põllumajanduslikust [[Hispaania]]st.
Kuigi ''Renaixença'' oli algselt eelkõige [[Barcelona]] keskne elitaarne liikumine, siis hiljem levisid ja kogusid tema ideed populaarsust ka industrialiseerimise käigus tekkinud tööstusliku [[keskklass]]i ning maapiirkondade elanike hulgas, kusjuures mõlemad grupid toetasid liikumist erinevatel ja isegi vastandlikel põhjustel. Tööstuslik keskklass pooldas ''Renaixençat'', kuna see pakkus alternatiivset identiteeti tagurlikule ja põllumajanduslikule [[Hispaania]]le. Maapiirkondade elanikud omakorda üritasid rahvuslust ära kasutada, et säilitada oma [[traditsioon]]ilist eluviisi ja kombeid.
 
===Rahvuslus 20. sajandil===
[[20. sajand]]i esimeste aastakümnete peamiseks rahvuslikuks [[partei]]ks [[Kataloonia]]s oli 1901. a loodud Regionalistide Liiga ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Lliga Regionalista''). Antud perioodi peamiseks saavutuseks oli nn Kataloonia Ühenduse ([[katalaani keel|katalaani k.]] ''Mancomunitat de Catalunya'') loomine. Kataloonia Ühendus oli 1914. a loodud [[institutsioon]], mis ühendas ühtseks tervikuks neli katalaani [[provints]]i: [[Barcelona provints|Barcelona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] ja [[Girona provints|Girona]].
Siiski ei kestnud loodud [[institutsioon]] kuigi kaua - Kataloonia Ühendus kaotati juba 1925. a [[Primo de Rivera]] [[diktatuur]]i tulemusena.
Sellest hoolimata, sai [[Kataloonia]] juba seitse aastat hiljem, 1932. a ametliku [[autonoomia]] staatuse, kui [[referendum]]il võeti vastu Autonoomia statuut, millega loodi uus regionaalne omavalitsus – ''Generalitet de Catalunya''. Antud [[autonoomia]] oli lühiajaline ja kestis ainult kaks aastat, kuni 1934. a oktoobrini, kui omavalitsuse [[president]] Lluis Companys, kartes [[Kataloonia]] [[autonoomia]] pärast, kuulutas välja iseseisva [[Kataloonia]] riigi [[Hispaania]] föderatsiooni koosseisus. Välja kuulutatud iseseisvus sai siiski kesta vaid 10 tundi ning selle tagajärjeks oli kogu [[Kataloonia]] [[valitsus]]e kinnipidamine ja vangistamine, mis kestis kuni 1936. a veebruarini.
1936. – 1939. a kestnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] tulemusena sai [[Hispaania]]st taaskordselt [[diktatuur]]iriik. Ligi 40 aastat (1939 – 1975) kestnud kindral [[Franco]] diktatuuril olid laastavad mõjud [[katalaani keel]]ele ja [[kultuur]]ile. [[Kataloonia]]lt võeti ära paljud Teise vabariigi ajal kätte võidetud privileegid . Näiteks kaotati diktatuuri ajal kõik [[Kataloonia]] poliitilised ja kultuurilised [[institutsioon]]id ja keelati ära [[katalaani keel]]e kasutamine. Katalaani [[rahvuslus]]e ülalhoidmises [[diktatuur]]i ajal oli suurim roll rahvuslikult meelestatud [[eliit|eliidil]], kellel õnnestus 1960ndatel ja 1970ndatel mitmete erinevate meetmete tulemusel muuta katalaani [[rahvuslus]] kitsast elitaarsest liikumisest jällegi massiliikumiseks. [[Franco]] režiimi ajal oli [[rahvuslus]]e peamiseks eesmärgiks [[demokraatia]] taastamine [[Hispaania]]s, [[katalaani keel]]e ja [[kultuur]]i tunnustamine ning [[autonoomia]] taastamine.
[[Demokraatia]], [[Hispaania kodusõda|kodusõja]] eelne [[omavalitsus]] ning [[autonoomia]] taastati 1970ndate lõpus. [[Kataloonia]] [[omavalitsus]] ''Generalitet de Catalunya'' taastati 1977. a, kui riiki naasis eksiilis viibinud [[omavalitsus]]e [[president]] Josep Tarradellas ning 1979. a [[referendum]]iga võeti uuesti vastu Autonoomia statuut, mis kinnitas [[Kataloonia]] ametliku [[autonoomia]] staatuse.