Võll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Võll''' on tavaliselt [[laager|laagrites]] pöörlev [[masinaelement]], mis kannab temal paiknevaid [[detail (masinaehitus)|detaile]] ja edastab [[pöördemoment]]i. Töötav võll on koormatud põhiliselt [[paindemoment|painde-]] ja [[väändemoment|väändemomendiga]]. Tõmbe- ja survejõud piki võlli puuduvad või on suhteliselt väikesed. Võll võib esineda ka teiste [[masinaelement]]idega ühes tükis ([[äärikvõll]], [[võllhammasratas]]).
==Võllide klassifikatsioon==
===Võllide klassifikatsioon konstruktsiooni järgi===
*täisvõllid
**siledadtäisvõllid
**astmelisedtäisvõllid
**kujutäisvõllid (näiteks väntvõll)
*õõnesvõllid
**siledadõõnesvõllid
**astmelisedõõnesvõllid
**kujuõõnesvõllid.
Võllidele ja [[telg]]edele töödeldakse astmed neile detailide kinnitamiseks ning võllide ja telgede endi toetamiseks liikumatutele keredetailidele. Võllide ja telgede tugipindu nimetatakse tappideks. Kui viimased asuvad võlli või telje otstes, siis nimetatakse neid otstappideks, kui aga keskel, siis kaelteks. Teöjesuunalisi koormusi vastu võtvaid tappe (võlli otspind) aksiaaltappideks. Samaks otstarbeks kujundatud vahepealseid rõngaskõrgendeid nimetatakse tugiääristeks.
Võllide ja telgede istamis- ning tugipinnad töödeldakse hoolikalt. Õõnsaks tehakse võllid nende massi vähendamiseks ja materjali kokkuhoiuks.
==Võllide arvutus==
Võllide tugevusarvutusel peetakse silmas [[paindemoment|painde-]] ja [[väändemoment]]ide üheaegset mõjumist märkimuutva koormuse juures. Võlle koormavad ülekantavad [[pöördemoment|pöördemomendid]], võllile kinnitatud [[detail]]ide [[mass]], võllide omakaal ning ülekannete töötamisel tekkivad [[jõud]]. Võlli arvutamiseks peab teadma selle konstruktsiooni, tugede paigutust, koormuste rakenduskohti jne. Kuid võlli konstruktsioon oleneb omakorda võlli läbimõõdust. Seepärast tehakse kõigepealt võlli esialgne arvutus. Esialgu arvestatakse ainult [[vääne]]t ning kasutatakse vähendatud lubatavaid pingeid.
| |||