Redaktsioon: 27. november 2011, kell 14:46 redigeeri Intz112 (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. november 2011, kell 14:55 redigeeri eemalda Intz112 (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: 17. rida ⟶ 15. rida: 30. jaanuaril sooritasid kahe Georgi ristiga autasustatud lendur [[Karl ~~Friedrich~~ Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud mootoriga õhusõiduk. <ref name="Tilk" /> 1.veebruaril punalendur [[Rudolf Piir]], kes aasta varem koos lätlase Sumanisega oli asutanud Moskva revolutsioonilise lennusalga, oli sunnitud tegema hädamaandumise Võõpsus ning jätma maha oma [[Sopwith Strutter]] tüüpi lennuki, mida samal suvel hakati kasutama Eesti lennuväe esimese õppelennukina.<ref name="Tilk" /> 15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik [[Jakob Tillo]] ja sõjaväelendur lipnik [[Karl Haas]] Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.<ref name="Tilk" /> 1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberil neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. <ref name="Tilk" /> 27. rida ⟶ 25. rida: 18. juunil lasti lipnik [A. Under]i lennuk Valga kohal nelja lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. <ref name="Tilk" /> 1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik [[K. Haas]] ja alamleitnant [[J. Schultz]] esimese lahinglennu Kagurindel. 17. augustil viskasid nad [[Ostrov]]i linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. <ref name="Tilk" /> 1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ning õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. <ref name="Tilk" /> 47. rida ⟶ 45. rida: ==='''Vaata ka'''=== [[Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)]] [[Eesti Lennundusmuuseum]] * === Viited ===

Eesti sõjalennundus: erinevus redaktsioonide vahel