|
==Eesti sõjalennundus (1918-...)==
{{See artikkel| räägib Eesti sõjalennundusega seonduvast alates 1918. aastast.
Eesti lennuvägi asutati 1918. aasta 21. novembril. Eesti lennunduse alguse tegi võimalikuks Eesti vabariigi iseseisvumine sama aasta 24. veebruaril. Esialgu oli lennuvägi ilma lennukiteta.<ref>Tilk, J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> ▼
▲Eesti'''Sõjalennundus''' lennuvägisai Eestis alguse Lennuväe asutatiasutamisega 1918. aasta 21. novembril. Eesti lennunduse alguse tegi võimalikuks Eesti vabariigi iseseisvumine sama aasta 24. veebruaril. Esialgu oli lennuvägi ilma lennukiteta.<ref name="Tilk">Tilk, J. Kitvel, T , (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
==''Kronoloogia''==
==='''1918'''===
1918. aasta 21. novembril inseneripataljoni koosseisus moodustati esimene Eesti lennuväeüksus lennupoolrood leitnant A. Roosiga eesotsas. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks. Sama aasta 15. detsembril sai sellest Lennurood, milles teenisid neli lendurit, üks lendurvaatleja ja mõned motoristid. Lipnik A. Under sai rooduülem olla vaid 24 tundi, mille järel läks juhtimine üle alamkapten J.[[Jüri OtsaleOts]]ale. Lennukeid üksusel ei olnud. Aerodroomi juurde kuulusid neli puust angaari, kolm väiksemat maja, kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Väikeses Miinisadamas oli merelennuangaar, kuurid ja üks laudadest ehitatud väike elumaja. Tartus oli sakslaste rajatud aerodroom. Ehitused olid kõik rüüstatud ja nende kasutuskõlblikuks muutmiseks kulub palju tööd. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
==='''1919'''===
1919. aasta 30. jaanuaril sooritasid kahe Georgi ristiga autasustatud lendur [[Karl Friedrich Haas]] ja motorist [[Johann Kelk]] Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud [[Farman F-30]]-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud mootoriga õhusõiduk. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 1.veebruaril punalendur [[Rudolf Piir]], kes aasta varem koos lätlase Sumanisega oli asutanud Moskva revolutsioonilise lennusalga, oli sunnitud tegema hädamaandumise Võõpsus ning jätma maha oma [[Sopwith Strutter]] tüüpi lennuki, mida samal suvel hakati kasutama Eesti lennuväe esimese õppelennukina.<ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik [[Jakob Tillo]] ja sõjaväelendur lipnik [[Karl Haas]] Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.<ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 1. märtsmärtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberil neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 18. juunijuunil lasti lipnik [A. UnderiUnder]i lennuk Valga kohal nelja lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik [[K. Haas]] ja alamleitnant [[J. Schultz]] esimese lahinglennu Kagurindel. 17. augustil viskasid nad Ostrovi[[Ostrov]]i linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ning õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus Jamburgile[[Jamburg]]ile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras merelennuki, kaheksa suurtükki ning üle kümne kuulipilduja. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aasta 6. novembril sooritasid lendur K. Haas ja lendurvaatleja J. Schultz luurelennu Vana Nursi lennuväljalt [[Pihkva]] ümbrusesse. See lend jäi Vabadussõja viimaseks. Kokku sooritasid Eesti lendurid [[Vabadussõjas (Vabadusõda)|Vabadussõjas]] 24 rindelendu. Karl Haasi arvele läks neist 22. Kuus korda oli tal lendurvaatlejana kaasas Jakob Tillo, 16 korda Jaan Schultz. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1919. aastaAasta lõpuks oli Eestil 37 lennukit, neist 31 maalennukit ja kuus merelennukit. Kuigi Eestil polnud just kõige moodsamaid mudeleid, oli siiski lennupark üsna ajakohane ning lubas lootusrikkalt tulevikku vaadata ka juhul, kui järgnevatel aastal oleks tulnud sõda jätkata. Puudust tunti eelkõige personalist, kuid neid juba koolitati ja oldi üsna kindel nende ülesannete täitevalmiduses. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
==='''1920'''===
1920. aasta 29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm valgete Loodearmeelt[[Loodearmee]]lt saadud hävituslennukit [[Nieuport]] ja kaks luurelennukit [[R.E.8]]. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba Esimese maailmasõja lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. <ref name="Gerdessen">Gerdessen, O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1920. aasta augustisAugustis likvideeriti Lennuvägi ja selle asemele moodustatakse Lennurood. 15. septembril tagandatakse kapten Jüri Ots Lennuroodu ülema kohalt, sest tema alluvad on vedanud lennukitel salapiiritust Soome. <ref> name="Gerdessen," O. Kitvel, T. Tilk, J. (2001) AEG MEHED LENNUKID Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
1920. aastaAasta lõpuks oli Eesti pinnal juba mitmeid aerodroome. Lennuroodule kuulusid järgmised lennuväljad: 1) Tallinnas Lasnamäel lennuväli viie angaari ning kõrvalhoonetega. 2) Tartus Raadi mõisa väli kahe angaariga. 3) Sangaste ülesküntud mõisaväli koos angaariga. 4) Võrus Vana-Nursis ülesküntud väli koos mõisa kuuriga. 5) Vaivaras eravalduses oleval territooriumil asetseb sõja ajal ehitatud angaar. 6) Narvas Tallinna maantee ääres sõjaaegne aerodroom. Merelennukid saavad maanduda: 1) Tallinnas Väikeses Miinisadamas, 2) Haapsalus Holmis, 3) Narva-Jõesuus, 4) Kihelkonnas Papisaarel, 5) Hiiumaal Kõrgesaarel. <ref> name="Tilk," J. Kitvel, T (2003) Eesti lennukroonika Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref>
==='''Vaata ka'''===
===''' Viited''' ===
{{Viited}}
<references/>
| 