Polis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: ka:პოლისი |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Koos poliste tekkimisega tekkis ka [[kodakondsus]]e mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta [[rahvakoosolek]]utest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta.
Valitsusvormilt jagunesid polised kaheks: [[aristokraatia|aristokraatlikeks]] ja [[demokraatia|demokraatlikeks]]. Demokraatlike poliste seas on parim näide [[Ateena]]. Aristokraatlik riigivorm oli aga enimlevinud. Aristokraatia üks erivorme oli ka [[oligarhia]] – valitsemisviis, kus võim kuulus vähestele väga rikastele aristokraatidele ([[Korintos]]e polises).
Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida [[sõjavägi|sõjaväge]] ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev [[nõukogu]], mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam.
|