Rannaprotsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
78. rida:
Nõrgem lainetus aga ei suuda setteid rannajoonest kõrgemale paisata ning kui tagasipöörduvad lained ei ole piisavalt tugeva jõuga, siis kuhjub settematerjal vallidesse enne rannale jõudmist. Selliseid veealuseid valle nimetatakse '''''[[barr]]ideks'''''. Need paiknevad tavaliselt rühmiti, muutes merepõhja laineliseks. Nende kujunemise eelduseks on rikkalik settematerjali olemasolu. Sageli moodustuvad need jõgede suudmete lähedal (suudmebarrid) aga ka rikkaliku toitumusega lahtedes. Barrid võivad kasvades ka veest välja ulatuda, moodustades nn saarelisi barre, ning võivad hiljem maismaaga liituda.
Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi sik-sakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas. [[Pilt:
[[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad ühepoolse pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid [[maasäär]]ed (inglise keeles landform). Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel niiöelda olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse. Maasääred on enamjaolt tagasihoidlike mõõtmete ja lihtsa ehituse ning ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. Kõrgus on valdavalt 2-3(7-8) meetrit, laius jääb 50 ja 150 m vahemikku.
| |||