Vihm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: iu:ᒥᓂ |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:FoggDam-NT.jpg|alt=Mustade tormipilvede all langeb hall vihmavaling rohumaale.|
'''Vihm''' on vedel [[sademed|sadu]], vastandina mittevedelatele sademetele nagu [[lumi]], [[rahe]] ja [[lobjakas]].
Vihma tekkeks on vaja, et paksus [[atmosfäär]]ikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil [[Maa (planeet)|Maa]] on vihm atmosfääris leiduva [[veeaur]]u [[kondenseerumine]] [[vee]][[tilk]]adeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhu [[küllastumine|küllastumiseni]], mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku. [[Virga]] ehk sajujooned on sadu, mis hakkab maa suunas langema, kuid aurustub enne maapinnale jõudmist; see on üks viis, kuidas õhk võib veeaurust küllastuda. Sademed moodustuvad, kui veetilgad [[pilv]]es põrkuvad omavahel või [[jääkristall]]idega. Vihmapiiskade suurus varieerub lamedatest, pannkoogilaadsetest suurtest tilkadest väikeste kerakujuliste tilkadeni.
Vihma peamine tekkemeetod on [[
[[Linna soojussaar|Linnade soojussaarte]] efekt suurendab nii sademete hulka kui ka saju intensiivsust linnadest allatuult. [[Kliima soojenemine]] muudab kogu maailma tavapäraseid sajutingimusi, põhjustades niiskemat ilma [[Põhja-Ameerika]] idaosas ja kuivust [[troopika]]s. Sademed on üks põhikomponente looduslikus [[veeringlus]]es ning tekitab enamiku planeedi [[puhas vesi|puhta vee]] varudest. Maailma keskmine aastane [[sademete hulk]] on 990 mm. [[Kliima]]klassifikatsioonisüsteemid nagu [[Köppeni kliimaklassifikatsioonisüsteem]] kasutavad keskmist aastast sademete hulka eri [[kliimarežiim]]ide eristamiseks. Maa kõige kuivem [[kontinent]] on [[Antarktis]]. Vihma on täheldatud või oletatakse ka teistel planeetidel, kus see koosneb vee asemel [[Raud|metaan]]ist, [[Raud|rauast]], [[neoon]]ist või [[Väävelhape|väävelhappest]].
|