Halljänes: erinevus redaktsioonide vahel

Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit<ref name="bio.edu.ee"/>.

 

Täiskasvanud halljänesed on [[valgejänes]]test suuremad. Halljänese [[karvastik]] on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.

 

Halljänes on taimetoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt [[kõrrelised]] ja [[liblikõielised]] taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90-95% juhtudest) ära oma ühe korra [[soolestik]]u läbinud toidust – seda nähtust nimetatakse [[autokoprofaagia]]ks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku [[toitained|toitainetesse]] talletunud energiast{{lisa viide}}.

 

Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine. Nad sigivad 2-3 korda aastas{{lisa viide}}. Tavaliselt on nende esimene pesakond väiksem kui järgnevad{{lisa viide}}. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega{{lisa viide}}. [[Tiinus]] kestab neil 40-44 päeva{{lisa viide}}. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu ([[superfetatsioon]]<ref name="Natur.de"/>.

 

Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks{{lisa viide}}.

Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat{{lisa viide}}.

 

== Välislingid ==

 

[[Kategooria:Eesti imetajad]]

[[Kategooria:Jäneselised]]

 

[[an:Lepus europaeus]]

[[ms:Lepus europaeus]]

[[br:Gad Europa]]

[[bg:Див заек]]