Redaktsioon: 3. november 2011, kell 20:03 redigeeri 90.190.170.44 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. november 2011, kell 16:31 redigeeri eemalda 83.187.129.218 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Diktatuur''' on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk [[diktaator]]il on piiramatu [[võim]] otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub [[vastutus]] oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on [[sõnavabadus]], valitsusValitsus kasutab oma [[ideoloogia]] peale surumisel aktiivselt erinevaid [[propaganda]]vahendeid. Konstitutsioonilise demokraatia kõrval on diktatuur tänapäeval kõige levinum valitsusvorm. Süsteemi defineerimine diktatuurina on komplitseeritud, sest üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest. On süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka [[demokraatia]]st. Selline oli näiteks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. 9. rida: Diktatuuri üheks vormiks võib pidada [[absolutism\|absoluutset monarhiat]]. Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii ~~vägivaldse~~vägivaldsemal ~~võimuhaaramise~~võimuhaaramisel kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on [[natsionaalsotsialism\|natsionaalsotsialistide]] võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid [[Weimari vabariik\|Weimari vabariigi]] põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi [[valimised\|valimisi]] nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. [[Rooma riik\|Rooma riigis]] olid diktaatoril ulatuslikud volitused erakorralises seisukorras otsuste langetamiseks, kuid ta allus seadustele ning pidi oma otsuseid tagantjärgi põhjendama. Diktaatori ametikohta on pärast Rooma riiki veelgi kasutatud – [[18. sajand\|18.]]–[[19. sajand]]il [[Poola]]s ja [[Ladina-Ameerika]]s. [[20. sajand\|20.]] ega [[21. sajand]]il pole maailmas ühtki diktaatori tiitlit kandvat riigijuhti olnud. Diktaatoriks on nimetatud näiteks [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] riigijuhti [[Jossif Stalin]]it. Alates [[20. sajand]]i keskpaigast tekkisid mitmetes riikides (Aafrikas, ~~Ladina-Ameerikas~~ jm) sõjaväelised diktatuurid. {{Vikitsitaat}}

Diktatuur: erinevus redaktsioonide vahel