Kasutaja:Alkimista/Celeron: erinevus redaktsioonide vahel

'''Celeron''' — on suur [[x86]]- ühilduvate Inteli firma eelarveprotsessorite pere. Celeron [[protsessor]]id olid algselt positsioneeritud nagu eelarveprotsessorid ja nende eesmärk oli suurendada [[Intel]]i turuosa odava kodu ja kontori arvuti arvel. Üks madala hinne põhjusest on nende madalam, võrreldes vanemate mudelitega, produktiivsus. Seda saavutatakse kahe põhimeetodiga: kunstliku protsessori bussi sageduse vähendamisega ja ([[L2]]) [[vahemälu]] lukustamisega.

Enne Celeroni vabastamist Intel oli sunnitud lahkuda low-end turult konkurentide [[AMD]] [[k6]] protsessori poolt ja [[IDT]] [[WinChip]] protsessoridega. Mõlemad protsessorid olid mõeldud juba vananenud [[Socket 7]] platvormi jaoks. Nendega konkureerida võiks ainult [[Pentium MMX]], mis tol ajal oli juba positsioneeritud nagu low-end turu jaoks protsessor. Aga Pentiumi MMX tulemuslikkust polnud enam piisav ja Intel otsustas teha [[Pentium II]] baasil protsessor, mille hind oli ahvatlev. Tulemusena, õnnestus nendel välja võita suurt turuosa. Protsessor oli tehtud [[Slot-t 1]] jaoks, aga kasutas [[SEPP]] korpust[[korpus]]t, millel ei ole ülemist plast katet.

Esimesed Celeroni pere protsessorid olid tehtud Сovington tuumaga[[tuum]]aga, mis oli tegelikult [[Deschutes]] tuum ilma L2 vahemäluta. L2 vahemälu puudumine viis sellele, et protsessor oli märgatavalt vähem tootlik. Selle tulemusena selgus , et nad asendasid vana protsessori uuega, millel on uus arhitektuur,aga töötas ta märgatavalt aeglasem. Enamik ekspertidest reageerisid uue protsessori suhtes negatiivselt , talle isegi andi paar hüüdnimesid, nagu Slugeron, Celery (seller) või Develeron. Kõik see on sundinud Intel vabastada uut tuuma – Mendocino. Covington tuumaga ilmus ainult kaks mudelit 266 ja 300 MHz sagedusega. Samal ajal, need protsessorid olid tõeliseks õnnistuseks klokkerite[[klokker]]ite (overclockers[[overclocker]]s) jaoks, enamik neist võiks ülekiirendada kuni 400 ja 450 MHz või rohkem. Samal ajal, ülekiirendatute protsessorite tulemuslikkus [[3D mängudesmängud]]es ei olnud palju väiksem kui Pentium II sama sagedusega, kuid nad olid mitu korda odavam.

Intel teadis Celeroni halvast mainest ja seetõttu ei korranud vigu ja vabastas uue tuuma L2 vahemäluga. Mendocino tuum mitmes mõttes omab [[Katmai]]'le sarnast arhitektuuri, kuid on tehtud varem. L2 vahemälu oli integreeritud tuumasse ja, järelikult, paigutatud ühes temaga kristallil, mis võimaldas L2 vahemälule töötada tuuma sagedusega. Seega, kuigi [[FSB]] sagedus oli tahtlikult vähendatud kuni 66 MHz, mõnel juhul ( enamasti mängudes) see protsessor mõnikord ületas Intel kallimate protsessorite tulemuslikkust, kelle vahemälu töötaas tuuma poole sagedusega. Ka need Celeroni protsessorid sagedusega üle 300 MHz olid populaarsed klokkerite seas, sest FSB sageduse suurendamine kuni 100 MHz nende mudelite jaoks ei olnud raske.

Alguses valmistati protsessori Slot 1 jaoks. Aga kuni L2 vahemälu oli integreeritud tuumasse, Intel otsustas loobuda Slot 1 ja tindikassettide kasutamisest ja kolis uue tüüpi korpusile ([[PPGA]]) ja uuele pistikule[[pistik]]ule (PGA-370, tuntud ka kui Socket 370) , mis lubas vähendada süsteemi suuruse, samuti protsessorid hajutasid paremini. Protsessore Slot 1 jaoks jätkati tootma paralleelselt. Esimesena Socket 370 jaoks olid Celeron 300 ja Celeron 333. Viimase mudelina Celeron Slot 1 jaoks oli protsessor 433 MHz sagedusega, kuid ilmus palju konverteerimise adaptereid Slot1 – Socket 370. See võimaldas paiguldada kiiremaid mudeleid (466 MHz või rohkem) Slot 1-le.

[[25. jaanuariljaanuar]]il [[1999 aastalaasta]]l ilmus Celeroni mobiilne versioon Mendocino tuumaga. Ainuke erinevus oli vähendatud toitepingelisus (1,6 V ehk 1,9 V). Protsessor oli ette nähtud odavate [[mobiil arvutitearvuti]]te jaoks. Mendocino tuum oli tehtud kasutades 250-nm tehprotsessi, tulemusena protsessorite tootmine ,rohkem kui 533 MHz sagedusega, oli raske. Intel otsustas liikuda uue Coppermine-128 tuuma kasutamisele.

Protsessor kuulub Pentium III Celeron perele. Coppermine-128 tuum on ehitatud [[Coppermine]] tuuma baasil ja samal ajal, nagu varemgi, vahemälu L2 on 128 KB, FSB sagedus on 66 MHz. Teisalt, tuumad on peaargu identsed, kuid Celeroni L2 vahemälul on 4 kanalit, ja tema latentsus on suurendatud kuni 2.

Peaaegu kõik toodetud tol ajal protsessorid, sealhulgas [[AMD]], kasutasid FSB 100 sagedusega ja isegi 133 MHz, mille tulemuseks Celeroni tulemuslikkus oli väiksem, kui teistel protsesoritel. Kui AMD tegi Duron, kui vastust Celeron-ile, siis [[FSB]] 66 MHz on viinud Celeroni konkurentsivõimsuse puudumisele. Pikka ajavahemiku jooksul Intel ei tahtnud, et Celeron kasutaks FSB 100MHz sagedusega, sest tol ajal toodeti veel Pentium II protsessoreid 100 MHz sagedusega, mida oli vaja realiseerida.Kuid 3. jaanuaril 2001 aastal Intel esitab Celeron 800, esimese Celeroni pere protsessori, mis kasutas FSB 100 MHZ sagedusega, kui sagedustel üle 800 MHZ selle suutlikkus ei olnud piisav.

Esimesed Celeron protsessorid Coppermine-128 tuumaga(stepping cA2 ja cB0, 533-600 MHz sagedused) töötasid 1.5 V tuuma pingel( Celeroni jaoks 633-700 MHz sagedusega, pinge oli 1,65V), hiljem nad tegid protsessoreid, mis põhinesid uue tuuma revisjonil ja kasutasid 1,7 (stepping cC0, 566-850 MHz sagedused) ja 1,75V pinget (stepping cD0,566 (OEM,Re-Celeron 850),733-1100 MHz).Erinevalt protsessoritest cB0 steppinguga, uuendatud protsessorid olid stabiilsemad ja kergemini ülekiirendatud ( vt. : [[Ülekiirendamine]]).

Uued protsessorid oli toodetud Socket 370 jaoks ja kasutasid FC-PGA korpusi[[korpus]]i tüüpi.

Nagu varemgi, 14. Veebruaril 2000 aastal Intel esitas Celeroni mobiil versioone, mõeldud odava mobiilarvutitel paigaldamiseks. Protsessoridel kasutati Coppermine-128 tuuma, aga süsteem buss töötas 100 MHz sagedusega, hiljem vabastati protsessoreid, kus FSB oli 133 MHz sagedusega. Mobile Pentium III Celeron protsessorite seria ei toeta energiasäästliku tehnoloogiat [[SpeedStep]]. Pentium III Celeron seerial Coppermine-128 tuumaga olid ka vabastatud mobiilsed protsessorid madalama pingega, mis olid mõeldud odava kaasakantava mobiilarvutitel paigaldamiseks. Olid vabastatud Mobile Pentium III Celeron 600L ja 500L (21. Mai 2001 aastal) mudelid. Protsessoritel oli madal pinge (1,35 vs 1,6 tavalisel Celeron Coppermine-128 mobiil versioonil). Maksimaalse TDP 600 L versioonil on 14,4 vs tavalise mobiil Celeron 600 versiooni - 20,0 W .

Olid ka välja toodut Mobile Pentium III Celeron protsessorid, millel oli madal tarbimine. 21. Mail ja 30. Jaanuaril 2001 aastal, Mobile Pentium II Celeron 600 U ja 500 U muutusid kättesaadavaks. Nende pinge oli madalam (1,1 V) ja veel rohkem madalama [[TDP]] väärtusega ( 600 U mudelil- 9,7 W). Protsessorid olid ette nähtud paigaldamiseks kontorile ja mobiil arvutisse.

Mobile Pentium III Celeron protsessorite seeria Coppermine-128 tuumaga oli toodetud 495-kontaktse mPGA2 või BGA2 korpuste tüüpides või joodetud otse emaplaadile[[emaplaad]]ile.

Järgmine Celeron protsessorite seeria oli ehitatud [[Tualatin]] tuuma baasil. Uuel Intel Celeronil kasutati 256 KB L2 vahemälu ja FSB 100 MHz sagedusega. Esimese protsessorina seerias oli mudel 1,2 MHz sagedusega, mis ilmus 3. Jaanuaril 2002 aastal, mudelid madala sagedusega (1,0 ja 1,1 MHz) muutusid kättesaadavaks. Selleks, et eristada neid sarnastest mudelitest Coppermine-128 tuumaga,uue protsessorite nimede lõpus lisati „A“ täht. Protsessorid Tualatin tuumaga olid populaarsed klokkerite seas , sest nendel ei olnud raske suurendada FSB sagedust kuni 133 MHz, tulemusena protsessorid olid palju kiirem kui Pentium III(ehitatud eelmise tuumade baasil) ja isegi Pentium IV.

15. mail 2002 aastal Intel esitab uut Celeron protsessori, mis oli ehitatud [[NetBurst]] arhitektuuri peal ja millel oli [[Willamette]] tuum,sarnane [[Pentium 4]], paitsi kuni 128 KB kärbitud L2 vahemälu. Jättes kõrvale asjaolu, et protsessoril olid kõik tavalise Willamette tuuma puudused, kärbitud L2 vahemälu oluliselt vähendas selle tulemuslikkus. Aga reklaam mängis olulist rolli selle protsessori populariseerimisel, kus pakutati osta arvuteid Pentium 4 tuumaga „C“ tähega lõppus, mis tähendas,et me räägime Celeronist. Celeron Willamette-128 tuumaga ilmus kahe sageduse versioonis – 1,7 ja 1,8 GHz. Pärast Celeroni vabastamist Northwood-128 tuumaga, need protsessorid aeti turult.

Esimesed Celeron mudelid Northwood-256 tuuma baasil olid esitatud 18. septembril 2002 aastal. Nad olid regulaarsed [[Northwood tuumadtuuma]]d kärbitud kuni 128 KB L2 vahemäluga.

Esimesed Mobile Celeron protsessorid ilmusid 24. Juunil 2002 aastal ja nad olid tehtud Nortwood-256 tuuma baasil. Celeron protsessorid ei toeta [[Hyper-Threading]] , mis vähendab nende tulemuslikkust võrreldes Pentium 4. Et vähendada protsessorite TDP, langetati toitepinget (1,3 V) ja operatsioonsüsteemi taktsagedust. Vabastati mudelid 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 2,0; 2,2; 2,4; 2,5; 2,6 и 2,8 GHz sagedusega. TDP väärtus 2,5 GHz sagedusega mudelil on 35 W. Mobile Celeron seeria protsessorid ei toeta energiasäästliku [[SpeedStep]] tehnoloogiat.

2005 aastal Intel anonseeris Celeron D 355 protsessorit. Number „355“ ei tähenda, et see on mõeldud Socket 478 jaoks – vastupidi, see on mõeldud LGA775 jaoks ja toetab kõiki kaasaegset tehnoloogiat. Selline muutus tähenduse süsteemil on tingitud asjaolust, et Celeron D protsessorite tähenduse LGA775 EDB ja EM64T toetusega jaoks, Intel kasutas samad numbrid nagu Socket 478 protsessorite jaoks. Nendele lihtsalt lisati üksust, näiteks Celeron D 340 – protsessor [[Socket 478]] jaoks ja Celeron 341 - LGA775 EDB ja EM64T toetusega jaoks.

Celeron D protsessorid Cedar Mill tuumaga ilmusid tootmisel 2006 aasta teise kvartali alguses. Cedar Mill tuumast, mis oli kasutatud Pentium 4, nad on erinevad, sest nende [[L2]] vahemälu on 512KB. Protsessorid omavad numbrid, mis on üks suurem, kui Celeron D protsessorid [[LGA775]] EDB ja [[EM64T]] toetuse jaoks. Olid vabastatud Celeron D 352(3,2 GHz) ja Celeron D 356 (3,33 GHz) mudelid. Seeria kestis mitte väga kaua, sest selleks ajast Intel juba otsustas keelduda [[NetBurst]] arhitektuurist ja üleminna [[Core]] arhitektuurile.

*400 seeria(lauaartuvi jaoks)- protsessorid seeriast omavad [[L2]] 512 KB vahemälu ja 800 MHz FSB sagedust.

*500 seeria(sülearvuti jaoks)- protsessorid seeriast omavad L2 1 MB vahemälu ,533 MHz [[FSB]] sagedust ja 1,73 kuni 2 GHz takt sagedust.

Protsessorid toetavad sama tehnoloogiat kui [[Core 2 Duo]], Allendale tuuma baasil.

Teatanud plaanidest alustada Celeron protsessoride tootmine [[Sandy Bridge]] arhitektuuriga. On teada ühest ühe tuumalise mudelist – Celeron G440 (1600 MHz, max TDP 35 W) ja kahest kahe tuumalise mudelistest.- G530 ja G540 (2400 MHz ja 2500 MHz, max TDP 65 W).

Celeron M aluseks on [[Pentium M]] sarnased tuumad ja nad olid mõeldud mobiil arvutite jaoks. Sellel protsessoril oli kärbitud L2 vahemälju ja ta ei toetanud SpeedStep tehnoloogiat. SpeedStep puudumise tõttu , akkute eluiga oli oluliselt vähenenud, kuid sellele, et Celeron M TDP oli ainult natuke vähem kui Pentium M, ta oli väga populaarne.

Protsessor on ehitatud [[Banias]] tuuma baasil. Tal on 512KB L2 vahemälu maht. Sellise tuumaga oli tehtud regulaarsed mobiil protsessorid ja protsessorid hüpermadalama energiatarbimisega(ULV seeria). ULV seerial oli tehtud kolm mudelid 600,800 ja 900 MHz sagedusega, mis töötasid 1,004 V pingel ja milledel oli TDP ka= 7W.