Redaktsioon: 10. november 2011, kell 19:12 redigeeri Crimson~etwiki (arutelu \| kaastöö) 61 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2011, kell 19:25 redigeeri eemalda Crimson~etwiki (arutelu \| kaastöö) 61 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: [[Pilt:Sporic meiosis.png\|pisi\|360px\|Eoste moodustumine elutsükklis]] '''Eos''' ehk '''spoor''' on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude [[bakter\|bakterite]], [[taim\|taimede]], [[vetikas\|vetikate]], [[seen\|seente]] ja mõnede [[protist\|algloomade]] [[elutsükkel\|elutsüklist]] <ref>[http://www.pollenplus.com/spores/faq.html Spore FAQ -— Aerobiology Research Laboratory]</ref>. Eose ja [[seeme\|seemne]] kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on [[toitaine\|toitainete]] varu uuele sellest kujunevale organismile tühine võrreldes seemnega. Eosed on tavaliselt [[haploidne\|haploidsed]] ja [[ainurakne\|ainuraksed]] ning toodetakse [[meioos\|meioosi]] käigus [[sporofüüt\|sporofüütides]] asuvates spetsiaalsetes organites e [[eosla\|eoslates]] e eospesades e sporangiumites. Kui tingimused on sobivad, siis areneb eos läbi [[mitoos\|mitootilise]] paljunemise uueks organismiks, moodustades [[hulkrakne\|hulkrakse]] [[gametofüüt\|gametofüüdi]]. Viimane omakorda toodab [[gametangium\|gametangiumites]] sugurakke e [[gameet\|gameete]]. Kahe gameedi liitumisel hakkab arenema järjekordne sporofüüt ning sellega saab täis üks elutsükkel.<ref>[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/mukol.eksam.tekst.pdf Mükoloogia konspekt] Kõljalg, U. (lisatud 9.11.2011)</ref> Sellise elutsükli puhul toimub organismi haploidse ja [[diploidne\|diploidse]] faasi vaheldumine. Mitmed seened toodavad eoseid mitootilise [[rakujagunemine\|rakujagunemise]] käigus (selliseid eoseid nimetatakse [[mitospoor\|mitospoorideks]]) ning nende abil toimub [[suguta sigimine\|mitteseksuaalne paljunemine]]. Mitmed [[sõnajalgtaim\|sõnajalaliigid]], eriti need, kes on kohastunud kuivadele tingimustele, toodavad diploidseid eoseid. Sellist mitteseksuaalse paljunemise vormi nimetatakse [[apogaamia\|apogaamiaks]] ja see on [[apomiksis\|apomiksise]] üks vorme. Eosed on mitteseksuaalse paljunemise vahendid, sest iga eos areneb uueks organismiks. Gameedid, erinevalt eostest, on [[suguline paljunemine\|sugulise paljunemise]] vahendid, sest uueks organismiks arenemiseks peavad enne kaks gameeti ühinema. ==Definitsioon== Sõna spoor tuleneb [[kreeka keel\|~~kreeka keelsest~~kreekakeelsest]] sõnast σπορά (translitereering: spora), mis tähendab seemet või külvi. Üldiselt öelduna seisneb eose ja gameedi vahe (mõlemaid koos nimetatakse [[koniid\|koniidideks]]) selles, et eos [[idanemine\|idaneb]] ning areneb gametofüüdiks, kuid gameet peab enne edasist arengut liituma teise gameediga. Põhiline erinevus eose ja seemne kui leviste vahel seisneb selles, et eos, võrreldes seemnega, sisaldab endas väga väikest kogust toidutagavara ja seega vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi. (Esineb siiski ka erandeid -— paljude [[käpalised\|käpaliste]] seemned, olles küll hulkraksed, on väga väikesed ning neis puudub toitekude ehk [[endosperm]]. Samuti on mõnede [[krohmseened\|krohmseente]] (''Glomeromycota'') [[hõimkond\|hõimkonda]] kuuluvate seente spoorid läbimõõduga kuni 800 µm <ref>[http://tolweb.org/Glomeromycota/ Glomeromycota] -— Tree of Life web project</ref>). Seega on seemned vastupidavamad kehvadele keskkonnatingimustele ning vajavad väljastpoolt vähem energiat, et alustada arenemist. Eoseid toodetakse üldjuhul suurtes kogustes, et suureneks kasvamaläinud eoste hulk (kompenseerib kehva idanevuse). 26. rida: Seente ja seenetaoliste organismide puhul klassifitseeritakse eoseid struktuuri järgi, milles meioos ja spooride tootmine aset leiab. Tihti klassifitseeritakse ka seeni nende spoore tootvate struktuuride järgi ja seega on need spoorid [[takson\|taksonite]] eristamise tunnusteks. [[sporangiospoor\|sporangiospoorid]]: eosed, mis arenevad sporangiumis, nt. hõimkonnas ''Zygomycota'' ([[ikkesseened]])<ref>[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf Seente süstemaatika konspekt], Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, toimetaja: Kalamees, K.</ref>; [[sügospoorid]] e seigeosed: sugulise paljunemise käigus [[sügoot\|sügoodist]] moodustunud eosed, mis arenevad tüüpiliselt sporangiumikandjal asuvaks sporangiumiks, tunnus hõimkonnas ''Zygomycota''<ref>[http://tolweb.org/Zygomycota/ Zygomycota] -— Tree of Life web project</ref>; [[kotteos\|kotteosed]] e askospoorid: [[eoskott\|eoskottides e askutes]] arenevad eosed, iseloomulikud hõimkonnale ''Ascomycota'' ([[kottseened]])<ref>[http://tolweb.org/Ascomycota Ascomycota] -— Tree of Life web project</ref>; [[kandeos\|kandeosed]] e basidiospoorid: erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad [[eoskand\|eoskannal]] eksogeenselt, iseloomulikud hõimkonnale ''Basidiomycota'' ([[kandseened]])<ref>[http://tolweb.org/Basidiomycota Basidiomycota] -— Tree of Life web project</ref>; [[kevadeosed]] e etsiospoorid: kevises e [[kevadeosla\|kevadeoslas]] e etsiumis tekkivad kaksiktuumalised eosed [[selts_(bioloogia)\|seltsis]] ''Uredinales'' ([[roosteliselaadsed]]); [[suvieosed]] e uredospoorid: [[suvieoslates]] tekkivad kaksiktuumalised eosed seltsis ''Uredinales'' (roosteliselaadsed); 48. rida: [[mikrospoor\|mikrospoorid]]: meiospoorid, millest areneb isane gametofüüt (seemnetaimede puhul [[õietolm]]); [[megaspoor\|megaspoorid]] e makrospoorid: meiospoorid, millest areneb emane gametofüüt (seemnetaimede puhul [[seemnealge]]). *[[mitospoor\|mitospoorid]] e koniidid e konidiospoorid : eosed, mis on tekkinud läbi mitootilise rakujagunemise ja on iseloomulikud hõimkonnale ''Ascomycota'' (kottseened). Seeni, mis moodustavad vaid mitospoore, nimetatakse mitospoorseteks seenteks või anamorfseteks seenteks. Teisisõnu: nende elutsüklist pole leitud sugulise paljunemise (teleomorf) staadiumi. Hiljuti rühmitati sellised seened süsteemivälisesse taksonisse ''Deuteromycetes'' ([[teisseened]]). ===Liikuvuse järgi=== 67. rida: Osa seeni kasutavad eoste vabastamiseks alternatiivseid meetodeid. Näiteks välise mehaanilise jõu kasutamine [[murumuna]] (takson ''Gasteromycetes'') puhul, kus eosed vabanevad näiteks seenele peale astumisel. Putukate kohalemeelitamine oma elavate värvide ja roiskuva lõhnaga on samuti üks võimalus seene-eoste levimiseks, seda teevad kõige esinduslikumalt seened sugukonnast ''Phallaceae'' ([[tanuseenelised]]). Sellisel juhul kleepuvad eosed putuka keha külge ning kanduvad koos putukaga edasi. Eostega paljunevate [[soontaimed\|soontaimede]] nagu näiteks sõnajalgade väga kerged eosed kanduvad laiali tuulega, mis pakub neile suurepärast levimist. Kasuks tuleb ka see, et tänu oma tühisele toiteväärtusele ei paku eosed loomadele erilist huvi. Siiski seemnetest enam on eosed ohustatud seente ja bakterite poolt. Eoste suurim eelis teiste paljunemismeetodite ees on see, et nende tootmine vajab kõige vähem [[energia\|energiat]] ja [[aine\|ainet]]. Perekonna [[selaginell]] esindaja, sõnajalgtaim ''Selaginella lepidophylla'' levimine toimub ebatavalise [[diaspoor\|diaspoori]] abil, mida nimetatakse [[veerpõõsas\|veerpõõsaks]] <ref>{{Cite web \| last = \| first = \| authorlink = \| coauthors = \| title = False Rose of Jericho -— Selaginella lepidophyllaFalse Rose of Jericho -— Selaginella lepidophylla \| work = [www.plant-and-flower-guide.com Plant- and Flowerguide \| publisher = \| date = February 2009 \| url = http://www.plant-and-flower-guide.com/rose-of-jericho.html \| doi = \| accessdate = 1 February 2010}}</ref>. == Vaata ka ==

Eos: erinevus redaktsioonide vahel