Erinevus lehekülje "Töökindlus" redaktsioonide vahel

Lisatud 980 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
 
 
Tõrgete intensiivsus ehk tõrgete arv ajaühikus muutub seadme tööaja jooksul. Sissetöötamise perioodil, kui tulevad välja [[masin]]a valmistamise ja [[koostamine|koostamise]] vead, on tõrgete intensiivsus suur. Kui vead on kõrvaldatud või pole neid tekkinudki saabub pikaajaline normaalse ekspluatatsiooni periood. [[Masin]]a kuludes, kui kõikide elementide ressurss hakkab ammenduma, suureneb tõrgete intensiivsus järsult. Vana masina näiteks [[auto]] kasutamine muutub tülikaks ja kulukaks, sest kunagi ei tea, missugune kulunud [[detail]] jälle üles ütleb. Tänapäeva tootja püüab masina sisse töötada juba valmistajatehases, anda tootele aastatepikkune töökindluse garantii, arendab oma kulul hooldus- ja remondivõrke. Muidu pole toode konkurentsivõimeline ega müüdav.
 
Töökindlus on niisiis tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul.
 
Ekspluatatsiooniliselt on see hinnatav kui töövõime säilitanud elemntide arvu suhe katsetatavate elemntide koguarvusse (kui katsete arv on usaldusväärselt suur).
 
===Kestvuse põhinäitajad===
 
Kestvuse põhinäitajateks on keskmine ressurss ja protsendiline ressurss (tähisega γ). Näiteks γ=90 puhul on tegemist ressurssiga, kus 90% antud elemntidest säilitab võrdsetes töötingimustes töövõime.
 
Kogu süsteemi tõrketa tõenäosus võrdub üksikute elementide tõenäosuste korrutisega:
 
P(t)=P<sub>1</sub>(t)P<sub>2</sub>(t)...P<sub>n</sub>(t)
 
See on ka põhjus, miks keerukate süsteemide (automaatliinid, kosmoselaevad) töökindlus on madal. Kui elemente on 100 ja neil on ühesugune tõrketa töö tõenäosus 0,99, siis üldine tõenäosus töötada antud aja kestel tõrketa on 0,99<sup>100</sup>=0,37. Selline liin on rohkem remondis, kui töötab.
 
[[Kategooria:Masinaehitus]]