Redaktsioon: 17. oktoober 2011, kell 14:43 redigeeri ChuispastonBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 14 487 muudatust P r2.7.1) (robot kustutas: nl:Honingbij#Het houden van bijen ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2011, kell 02:35 redigeeri eemalda Movses-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 2355 muudatust P r2.6.7) (robot muutis: tr:Arıcılık; kosmeetilised muudatused Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Beekeeper.jpg\|thumb]] '''Mesindus''' on [[mesilane\|mesilaste]] pidamine [[~~taru\|~~taru]]des. Mesindussaaduste hulka kuuluvad [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]] ja [[mesilasvaha]]. Mesilasi võidakse pidada ka eelkõige õite [[tolmeldamine\|tolmeldamise]] eesmärgil. [[Taru\|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila~~\|mesilaks~~]]ks. Eesti [[Mesinik\|mesinikud]] on koondunud [[Eesti Mesinike Liit~~\|Eesti Mesinike Liitu~~]]u. Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. <ref name="põrandaalune">Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)</ref> == Mesinduse ajalugu == Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid. Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - [[meejaht]], [[metsmesindus]] ja [[tarumesindus]]. === Meejaht === Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse looduses (õõnsates puudes, kaljulõhedes, jm.) leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda. === Metsmesindus === Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]]. Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarukuuski on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel. === Tarumesindus === Kaasaegne mesindus sai alguse 19. sajandil, kui leiutati raamidega tarud. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Tiina Tammet]]. "Eesti meeraamat", Forma Media AS, 2007, ISBN 978-9985-9830-2-7 91. rida: [[tl:Pagbububuyog]] [[ta:தேனீ வளர்ப்பு]] [[tr:Arıcılık ~~(meslek)~~]] [[tk:Balaryçylyk]] [[uk:Бджільництво]]

Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel